Suhteliselt head lumeolud - Bingo XT

Lumeolude headusest teavitas XT enne oma hooaja lõpuetappi - Bingot. Mitte,et rogainil oleks tore lumes joosta või veel hullem sulavetes, aga ega see takista nautimast toredat võistlust. Bingo formaat on korraldajatel hästi välja kukkunud ning hooaja lõpetamiseks igati sobiv.Sel aastal siis teemaks, milles võistlejaid kohale oodati olid lillelised särgid-kleidid-püksid ja parukad. Peab tunnistama, et kohale saabudes oli pilt kirju. Vabandan kõigi nende toredate kaasvõistlejate ees keda äragi ei tundnud, aga no üllatusi oli palju. Lahe! Meie saime selga väga "maitsekad" lillesärgid-kleidid, mis Juula kuskilt second-handist ostis ja pähe meisterdasime ise parukad. Kui mõned öko-möko nn disainerid kiitlevad, et teevad oma teosed taaskasutusest, siis ärge valetage. See ei ole taaskasutus kui hangite mingi toote, mida ei ole veel tarvitatud

sihtotstarbeliselt,värvite selle ära ja olete uhked selle üle. Meie parukad ei kuulunud samuti mitte taaskasutusse. Ostsin sihtotstarbeliselt tuttuued sibulavõrgud, millest siis oma soengud kujundasime. Nelijärvele saabudes oli veidi piinlik, sest enamusel olid ikka parukad nagu päris ent see eest olime omanäolised ja no need sobisid ikka meile väga hästi ! Lahingusse läksime kolme võistkonnaga, kõik pereklassis : mina Helenaga, Heleri, Helise ja
Juulaga ning Helena Z,Tõnis ja Taavi.Pereklassis tuli hankida maastikult mõistlikud 96 punkti ja aega selleks 5 tundi. Tundus igati reaalne. Alustasime Helise tiimiga sarnase suunaga ja proovisime sama tempot hoida. Paraku selgus peagi, et lumised künkad on libedad ning laskumised ei olnud Helenale väga meeltmööda (tõusudel samas polnud probleemi).Jalad olid selles sulavas lumes kohe algusest märjad, kuid külmatunnet ei olnud.Võistlusel oli 3 punkti,mis kõigile olid kohustuslikud ning see kõige olulisem oli meil kohe alguses. See VIP punkt on üks õige magus punkt. Esmalt viskasin 3-st discist 2 vajalike väravate vahelt läbi, saime 4 punkti, seejärel hindas moepolitsei meie kostümeeritust ning veel 4 punkti ja seejärel siis laualt väike soojendus. Laud oli uhke ning valikut jätkus igale maitsele.Helena sai smuuti ja mina korraliku kokteili,mis mõnusalt soojaks tegi,aga matemaatikaga oli targem hetkel mitte tegeleda.Tunniga oli meil 35 punkti koos ja

arvutada siiski tuli,sest ülearuse jooksu vältimiseks oleks hea plaan tähtis.Et vältida ratsatalu juures olnud 2-st punkti (tagasiteel oleks võtta nii paaris- kui paaritu arv punkte vastavalt vajadusele,sest lõhki ei tohi ka minna) ja kiusatusele mitte järele anda tegime kaare keelualast ja üritasime tabada sillakest üle Mustoja. Rabad olid üle ujutatud ning kahlasime korralikult jäises vees punkt 75 poole.Leidsime purded kenasti üles ja turvaliselt saime neist ka üle. Järgmine lisaülesanne oli käru. Helena oli väga tubli ja otsustasime keskmise kauguse kärutada. Pisut enne lõppu kippus ta väsima ent tegi vapralt lõpuni.Väga Tubli ! ja lisaks 4 punkti.Suusaradadel jooksid vastu Heleri,Helis ja Juula, kes olid oma ringi teistpidi teinud.Kenad Pipid küll ! Enamus kraave olid üle ujutatud ja kui kuskil oli muda,oli kindel,et sinna saab põlvini sisse vajuda.Kolmas lisapunkt võetud jäi kenasti puudu 19 punkti ja

koduteel olid need ilusti olemas.Lõpuks 4 h ja 38 m olime Helenaga finišis. Läbimärjad, kuid kindlasti õnnelikud. Heleri,Helis,Juula olid oma punktid kokku saanud 3.29-ga ning kahe nädalavahetuse kohta juba kolmas II--koht ! Pool tundi enne finišit oli Heleri suutnud oajületusel üleni vette kukkuda ning oli läbimärjana pidanud jooksma. Päris finišikurvis suutis ta poris veel külili kukkuda ja oh nuttu lõpujoonel.Õnneks kadus kurbus sama kiiresti kui tekkis. Järgnes korralik pidu koos disco ja emotsionaalselt ettekantud "luuletustega". Ääretult tore niiviisi hooaeg lõpetada. Koju saime väga hilisel õhtutunnil.
TULEMUSED : HP-Sport team Plus /Heleri,Helis,Juula/ 3:30:07 II-koht Pere klassis ja mina Helenaga tubli VI-koht!     FOTOD 2-4 : Edith Madalik

Head ja Parimad - HP-Sport team, tegime seda taas!

22 toredat inimest esindas meie klubi 8 võistkonnana 143-st Libahundi jälje imekaunil sügisetapil. Superkaunis kuldne etapp toimus Paunküla veehoidla ääres ja saartel. Hommikul startides oli maa härmas ning vaated olid lummavad. Oli ka väga külm, kuid hetk peale jooksu algust kippus juba palavus tekkima. Stardiülesanne oli lihtne ehk tuli märkida 5 KP-d discgolfi rajal. Jooksime täna : Heleri,Helis,Juula - HP-Sport team ja Helena,Heiki - HP-Sport team Plus ja alguse tegime päris sarnase plaaniga.Kuna tundus,et saartele tasub minna tagasiteel, siis jooksime lõunast ümber

veehoidla,mis oli hea variant ka visuaalselt just nende hommikuhärmas vaadete pärast. 4-s punktis olime veel Helenaga teisel tiimil kannul ning tundus,et Helis oli pisut mures, et nad ei suuda meilt eest ära joosta. Õige vastus oli hoopis selles,et Helena oli täna lihtsalt erakordselt tubli ja püüdlik. Mööda tammi joostes põikasime vahepeal toredate nimedega saartele/poolsaartele kogudes punkte,mis rajakorraldaja oskuslikult paigutanud oli. Kellakotisaar, Mustakannusaar, Jussiotsasaar ja Tata-Aasu said kõik läbi käidud ning 10 punkti piiksutatud. Oh kui hea sellise väikese mõõtkava ja huvitava maastikuga. Jõudsime veehoidla loodenurka 2 tunniga, 62,61 KP-d ja kurvastuseks pidin tõdema, et kaardil roheline ala,õueala, läbiti paljude

võistkondade poolt tuima mõistetavusega. Oli küll mitte päris taluõu, kuid reeglid võiks ikka kehtida. Meie läksime väikese,kuid täiesti mõistliku kaarega ümbert ja ega nüüd ikka liiga palju sellega ei kaotanud. Rõõm oli tõdeda, et meie võistkonnad tegid kõik sel moel. Järgmisele punktile minnes väikesel saarel võtsin Helena sülle ja käisime kiiruga ära, tema jalad jäid kuivaks. Järgnesid lisaülesanded, kus kunagi ei tea,kas lapsega koos on nad teostatavad. Täna olid nad vist kõik sellised. Esimeses punktis pakuti süüa ja prooviti meie võõrkeele teadmisi - "tere" erinevates keeltes.Meil jäid lisapunktid saamata.Järgmine lisapunkt oli paadiga vaja käia

Püksireiesaartel ja leida ilma kaardita neilt 4 KP-d. Ülesanne läks libedalt ja punktid käes.Tagasitee võis alata ja see kulges meie jaoks mööda saarekesi.Minna tuli pisut läbi vee ja Helena jalad jäid taas kuivaks. Kui maismaal tundusid vahemaad väikesed olevat,siis nüüd saarel kartsin juba,et oleme punktist mööda läinud.Lõpuks siiski jõudsime punktini ja läbi vee uuele saarele. Läbitavus oli võserikus suht kehvake ja tänasin õnne, et ringi just sedapidi planeerisime.3 punkti võetud saime rannast kanuu, millega end teisele kaldale sõudsime. 2 tundi veel aega ehk saime teha paraja ringi. Helena üllatas mind oma pealehakkamisega ja lisasime oma kontosse veel 6 KP-d.

Finišis olime 12 minutilise varuga. Jäi oodata Helise tiimi. Olime neid kohanud kui nad suundusid oma eelviimasesse punkti. Jõudsid ka nemad õigeaegselt. Söödud, pestud järgnes kokkuvõttev osa.
Kevadise Aegna etapi eest said oma auhinnad kätte meie omadest -Liina ja Märten JJ19 I-koht ja Kuldar,Tõnis,Marten ja Rasmus JJ15 III-koht.
Paunküla etapi tulemused olid samuti rõõmustavad - Liina ja Märten JJ19 III-koht; Kuldar,Tõnis,Rasmus JJ15 III-koht ja supertulemuse teinud Heleri,Helis,Juula PERE-klassi II-koht !
Ei osanud loota,et Helis nii tugevas konkurentsis suudab nad medalile "vedada"
ja veelgi võimsam on nende koht naiste klassi VI-na !!! Tublid!
Võib tõdeda,et kõik me võistkonnad tegid oma soorituse edukalt ja olid tublid:
HP-Sport team -    Heleri,Helis,Juula                         153 p     PERE  II-koht; DD 6. üld 41.
HP-Sport team Liina ja Märten -        Liina,Märten      127 p    JJ19  III-koht; HD 30. üld 69.
HP-Sport team Inferno-      Kadri,Mihkel,Taavi          119 p    HD 36.  üld 80.
HP-Sport team Ananass -      Helena,Henn                  118 p    PERE 10.; HD 40. üld 84.
HP-Sport team Kris ja Heidi -       Kristina,Heidi         109 p    DD 21.  üld 96.
HP-Sport team Plus -     Helena,Heiki                         109 p   HD  45.  üld 97.
HP-Sport team Šokolaadisõbrad-  Tõnis,Kuldar,Rasmus 99 p  HH 32. JJ15 III-koht;  üld 109.
HP-Sport team Jalutajad - Kaie,Tagni,Kädi,Jessika,Johanna  63 p DD 30. PERE 22. üld 131.

No ja kõige ägedam muidugi,et meie klubi tuli organisatsioonide järjestuses pikalt esimeseks - 46 osalemist! Tänud kõigile ja uued võistlused on ootamas !

Metsas,8 tundi,ikka koos lapsega (lastega)

TAOK rogain on üks ütlemata mõnus üritus ja see on ikka "peab olema" (ehk võõrapäraselt must be). Selle märksõnad on  sügiseselt värvilised puud, lahkuvad linnuparved ja palju rõõmsaid inimesi metsas.Eelmisel aastal Sõõrul küll jäid mõned ilusad hetked tormiliste ilmanähtuste tõttu puudu ent sel aastal olid korraldajad kõik maksed õigel ajal teinud ning ilm oli superluks.
Meie tiimist olime väljas Heleri issiga /HP-Sport team/ ja Helis - Meelis /HP-Sport team Õuesõpe/.

Kaardid käes oli meil kindel plaan teha Heleriga väike ring kaardi kagunurgas.Kuna punkte oli veel soov saada tuli pisut läänekaarest tagasiteel neid juurde hankida.Helis-Meelis otsustasid pea vastupidise ringi kasuks.Tund eeltöödeks läks kiiresti,plaanid said paika ning ajasime seljakotid selga.
Start Järveotsa järve äärest ja esimene punkt juba järve teises ehk soises alas. Heleri ,väike laiskvorst kulges alguses unistavalt-flegmaatiliselt ja esimese tunni liikusimegi nii öelda ärgates.KP 42-st alates kui 1 tund möödas toimus kerge elavnemine ja panime vedamiskummi vahele.Võrreldes Läti MM´ga olid rajad päris joostavad ja kui ka mõni metsasiht oli

risune siis mitte midagi ülearu kurnavat.Orienteerumisalaselt oli ka tegu lihtsama versiooniga ja kompassiga vaid kontrollisin paaril korral,kuid otseselt ei olnud teda väga vajagi.Umbes kolmanda tunni alguses oli mu kaasvõistleja lemmikhetk.Eespool paistis toru tee alt läbi minemas ja lubasin,et kui soovib siis võib läbi ronida.Mitu korda ei pidanud ütlema,sest ei ole ju midagi lõbusamat kui läbi torude ronida.Ja kuigi veel 5 tundi oli vaja vaeva näha ei pea ma kartma,et see hiljem väsimusena avalduks.See on üks

motivatsioonilaks mida peab talle lihtsalt lubama.Kagunurk sai punktidest pea puhtaks võetud. Välistasime seal kaks 2-st punkti ja kahjuks ka KP-54,mida ei suutnud oma joonele sättida.61 oli armas üksildane majake ehk püstkoda selle hoovil ja suund tagasi põhjapoole.Kui mõned tiimid liikusid turvalisema kaarega mööda teid läksime Heleriga kahe soo vahelt tabama vana Piirsalu sõjaväeosa. Taas väga edukalt ja saime täpselt esimese angaarini.Teise angaari tipus oleva šahti juures oli KP mille järele tulnud olime.Tarvo küsis kas jäime võitluses

okastraatidega terveks,aga tulime vist pisut leebemat versiooni, meil oli vaid paar üksikut okastraati maas ja saime ohutult neist mööda. 48 -küngaste vahel- suurepärane paik,et võtta punkt ja kahmata peotäite viisi pohlasid ja mustikaid. Heleri imestas,et me pole kunagi niipalju aega "raisanud" marjakorjamisele,aga no maitsesid head need küpsed marjad. 46 jõekäärus otsetabamus, mõtlesin,et kui nii lihtsalt punkte tabame,siis kuskil tuleb korralik ebaõnn,aga ei,seekord mitte.Nüüd tagantjärele mõeldes oleks meil olnud mingis versioonis piisavalt aega ka soopunktidele (56 ja 55),aga paraku loobusime neist.37>45. No siin oli üks tüütu raiesmik,kus oli pisut keeruline kiiresti liikuda,kuid punkti saime täpselt.Päeva jooksul olime korduvalt kohtunud ja aeg-ajalt ka koos kulgenud Rasspoweriga ning taas sattusime kokku.Nad olid väikse apsuga nullinud oma edumaa,mis oli vahepeal tekkinud.Joogipunkt ja Heleri sai oma unistatud sooja teed.Suurepärane! Ilm kena ja linnuparvedki nagu kombeks,puhas rõõm sellisest võistlusest.51 oli üks ja ainus millega väga rahul ei ole.Läksime mööda sihti,mis oli hääbumas kui meile jõudis järgi üks meestetiim kes tegid minu jaoks üllatava lükke ja sattusin segadusse veidi.Kuna selle tagajärjel olime sihil punktist põhjapool otsustasin,et käime siis ära 34-s ja tagasiteel uuesti 51.Üks ja ainus viga ja veel selline väikseke on päris kena tulemus.Edasine läks juba kiiresti. Eelviimane punkt Valgejärve puhkepeatuses ja veel üks kolmene punkt ning 23 minutit varuks koju jõuda.Võtsime kummi vahelt ja kihutasime finišisse.Heleri salvestatud energiat oli piisavalt,et spurtida pea kiiremini kui talle järgi jõudsin.7 h 46

minutit olime finišis.Helis-Meelis olid paar minutit varem jõudnud.Väga mõnus võistlus.Eriti rahul olin oma rajavalikuga ning kuigi unistatud 100-st jäi 5 punkti puudu olime teinud hea töö.
TULEMUSED : TAOK Rogain . 
 Läbisime linnulennult 28,77 km - raja järgi 37,7 kilomeetrit ehk koefitsent 1,31. Punkte 95; koht 117, MN 52. ja PERE 13.
HP-Sport team Õuesõpe - 113 p; 76.koht ; MN 31.  Tublid!
PS! No ei saa jätta võrdlusi toomata.Muidugi võrreldamatuid ei ole kena võrrelda (Helis ei olnud kunagi kummiga ja minu kaardilugemine oli ka piiiisut ...) ,aga ....
12.korda TAOK rogainil on põnev statistikat teha : Helis 10-aastasena Jägala-Joal 2007 -  65 punkti (48 % võitja punktidest) Heleri Järveotsa 2017 - 95 punkti (58%). Heh! Aga statistika on üldse üks krutskitega värk ! :)
 

Šokolaadisügis

Šokolaadi kulub meie klubis sügiseti aina rohkem.Sel aastal jagasime välja kogunisti 3,8 kilo, aga sisimas tahaks loota,et alati võib ka rohkem. Nimelt on meil kombeks tänada kõiki HP-Sport team`esindanuid šokolaadi ja tänutähega. Pisut väiksem enamusele ning tublimatele,kes 4 ja rohkem võistlust osalenud pisut suuremad. 30-l erineval võistlusel osales 30 sportlast ja osalemisi kokku 120.Uus rekord! Ja tore on tõdeda,et preemia mõjub.Oli ka neid,kes pisut kadedana seda vaatasid ja soovisid järgmisel hooajal ka osalemas olla.
Parim aeg sõpru meeles pidada on ju sünnipäev ja koos

oma jooksuvõistlusega õhtusel peol saigi seda tehtud.Jooks toimus erandina paar nädalat varem,sest Juula kavatseb osaleda Amsterdami maratonil ja kuna nädalavahetused on tihedalt võistluskavas oli võimalus joosta just nädal enne TAOK`rogaini.
Meie juba 9.korda peetud jooksul oli veidi vähem osalejaid kui varasematel kordadel,ent küllalt palju,et üritust kordaläinuks pidada.Nagu kombeks toimis viitstardi süsteem ja nii sai ergutada neid, kellest mööduda sai.Ajavõtu süsteem on oma ülesande

kõrgusel ja Mari ei ole ka siiani meid alt vedanud.Tänud neile! Kiireim jooksja oli taaskord Henn ja naistest Heli. Helis oli paraku linnas sulgpalli võistlustel ja nii jäi taaskord intriig olemata. Kuna me võistluse tähtsaim tulemus on aga hoopis parim oma aja parandaja,siis nö võitjaks sai Tõnis.
Enne kui pidu pargis käima läks saime suurelt ekraanilt kaasa elada Eesti neljapaadi medalisõidule.

Seejärel sõime lõkke ääres suppi,vaatasime aastat kokkuvõtvat pildiseeriat ja jagasime veel mõned preemiad.
HP-Sport teami aasta tegijateks oli küll mitu väga head kandidaati ent MM-i medal oli pisut kõvem sõna ja nii Helis ja Elina selle preemia pälvisid.
Loomulikult ka Helena sünnipäeva tort ja lastele film kuniks vanematel lõkke ääres juttu jätkus.Tore üritus oli ja nagu mõnedki osalejad arvasid tuleb jätkata.Kindlasti kui huvi on nii ka teeme. Seniks aga kohtumisteni võistlustel! 

Rajal,raja kõrval ning abiks olles

Nädalavahetus oli plaanitud kõigil perest osaleda Tallinna jooksudel, igaüks oma võimetele vastavalt. Mõni aeg varem otsustas Helis siiski rogainist taastuda ja vältida pikka asfaltijooksu. Seega oli mul 21-l põnev konkurent ja motivaator puudu,aga eks tuleb siis asendus leida. Laupäeval läksin 10

kilomeetri starti koos Helena ja Heleriga.Helis ja Meelis olid rattaga raja ääres ergutamas. Nagu eelmiselgi aastal ootasin kõigi st ikka kõigi osalejate teele asumist ja hakkasin siis tüdrukutele järgi jooksma. Seal taga on ikka päris põnevaid inimesi ! Helenale sain järgi 2-l kilomeetril. Jooksis rõõmsa näoga omas tempos ja kui pisut koos olime jooksnud oli selge, et talle meeldib üksi edasi joosta. Hea küll, läksin Helerit püüdma. Temaga kohtusin 4-ndal kilomeetril kui joogipunktis tähtsa näoga oma jooki nautis.Edasi jooksime koos ja väike laisik venitas nii kuidas jaksas.No päris nii ei olnud, aga pigem nautis melu kui kiirustas finiši poole.Lõpuspurt oli siiski talle omaselt äge.Mina läksin kaarega uuele ringile ehk
jalutasin vastu Helenale ja siis jooksin koos temaga veel lõpukilomeetri.Pisut-pisut parandasid mõlemad neiud oma aegasid ning mõlemad olid väga rahul.
Pühapäeva hommikul vara olid nad mõlemad taas ärkvel ja koos Helise ja paljude teiste toredate sugulaste-tuttavatega asuti maratoniraja ääres joogipunkti.Kui Juula startis oma teisele maratonile siis oli minu kord rattaga raja ääres tiirutada.Veidi teeb kadedaks ka nähes palju tuttavaid seal jooksmas.Kui maraton Kopli poole pööras,sõitsin joogipunkti Hipodroomi juures.Neiud olid kergelt ärevuses ja ootasid esimesi jooksjaid.Kui esimesed kolm kohale jõudis õnnestus just Heleril neist kahele joogitops ulatada. Oh rõõmu!

Neidude tööpäev hakkas hoogu võtma ning mina pidin koju jõudma,et kell 12 ise stardis olla.Nagu enne mainisin siis Helist ei olnud ja mingit "panemise" vajadust ei olnud.Sain rahulikult tiksuda.Uus ja minuj meelest päris mõnus rada viis Mere puiestee kaudu Paldiski maanteele. Sain oma joogitüdrukutelt joogi ja edusoovid.Paistis,et neil oli põnev seal niimoodi rabeleda.Tagasipöördel,rannapromenaadil, kuulsin tuttava kõlaga häält ja veidi ringi vaadanud sai selgeks, et jõudsin järgi presidendile.Üllatus,et olin samas tempos nö sportlasega.

Kannatasin mõned kiirendused ära ja kuulasin korduvalt,et see oli viga ja kohe tuleb kustumine. Ei tulnud paraku ja peale ca 6 kilomeetrist koos jooksmist jäin mina hoopis tempos alla.Kahju küll,ent siiski mingi isiklik kasu ka presidendist - ei ole viimastel aastatel nii head tulemust 21-l teinudki. Juula oli ka sel aastal enne mind ikkagi finišis ja kui valis tempomeistri 4:45, siis 4:47,58 ajaga jõudis kenasti finišisse. Väga tubli! Laste ajad 10-s olid 1:13 Heleril ja 1:27 Helenal. Minu 21 lõppes ajaga 1:54.
Päris tore viis nädalalõppu veeta ja lastele meeldis nende vabatahlike töö väga.

Parimad lapsed tulevad metsast !

 Sellise pealkirjaga ei peatuks üldsegi mitte nende sportlike saavutuste juures, vaid nende

mõttemaailma ja sotsiaalse küpsuse hindamisel. Möödunud nädalavahetus kinnistas seda mõtet taaskord. Oli aega oodata kuni regamisest sai võistlusele jõudmine, osalemine ning eeldasin, et tuleb tõsine,töine ja kurnav nädalalõpp. Ei tulnud ! Tunnen ennast puhanud ja värskena nagu oleks istunud spaas ja smuutisid joonud. Läti MM`i ja spa vahele liiga paljud inimesed just võrdusmärki ei paneks, aga eks inimesed puhkavadki erinevalt.
Kohalesõiduks olid reisikaaslased koostanud hea plaani ja korralikud ööbimispaigad leidnud. Võib-olla liigagi head, sest kaks neist olid sellised, kus oleks pikemaltki peatunud.Igatahes kolmapäevast sõitma hakates olime neljapäeva õhtuseks MM`i avamiseks kohal ning telgid öiseks peatumiseks paigas.

Meie seltskond oli : eliitvõistkond HP-Sport team / Helis,Elina / , noorim kogu 900+ osaleja kohta HP-Sport team Plus / Heleri,Heiki / ja Õuesõppe võistkond. Omapäi saabusid klubi esindama veel HP-Sport team Inferno /Kadri,Kristin/.
Saime stardimaterjalid ja pidin täitma avalduse,et luban enda alaealise lapse koos endaga metsa. Päris armas "application" tuli välja. A`la mina, Heleri isa luban ta eest hoolitseda ning vastutada ja luban ta rajale ... koos endaga muidugi. Korraldaja proovis mulle selgitada,et laagrisse jääval supporteril pole toda avaldust vaja,ent šokeerisin teda, et see pisike suppordib mind järgmise ööpäeva Läti metsades.
Peale avatseremooniat tunnistas Heleri,et nüüd tekkis pisike paanika. Sai vist aru, et tegu on ikkagi VÄGA suure ja olulise sündmusega. Ei hullu, paanika läks üle ja õhtul aitas varustust pakkida ning toitu kaasa valida.
Hommikul kolm tundi rada planeerides ei lähtunud ma "tavaloogikast" vaid valisin taas raskema, kuid oma kogemustele põhinevalt lapsele sobivama rajavaliku - kasutegur mitte nii tähtis kui liikumine rohkem turvaliselt teedega aladel. Helis sai loomulikult ise kenasti hakkama oma kaardi märkimisega ja olimegi stardialas. Karula 2008-ga nii sarnane, kuid ikkagi uudne olukord.Helis mäletab hästi oma esimest MM`il osalemist kui oli pea sama vanusega oma võistluse noorim, nüüd julges pisiõde tema kombel algust teha.Kõik õelt kuuldud mälestused vajasid kontrollimist ja oma mällu salvestamist.

Stardipasun ja palav keskpäev alustas meie teekonda. Helis liikus ida suunas,mina Heleriga asusime põhjasuunas minema.Võistlus nagu iga teine. Eriti Läti kohta - kohe esimesel tunnil saime oma raiesmikud,märjad ning porised jalad,putked ja Helerist peajagu kõrgemate nõgestepõllud kätte. Ehk teisisõnu kõik sujus. Lootsin teha ca 10 punkti tunnis ja nii me tiksutasime neid punkte koguda. Ehmatasime noort põdravasikat, kes meist lähedalt,ent tiheda võpsiku tõttu mitte väga kenasti nähtavalt mööda jooksis.Kuna kaart pidi olema kergelt öeldes loominguline siis seda saime ka tunda. Õnneks suuri vigu ei teinud ja liikusime rõõmsalt.4,5 tundi liikunud peatusime 15 minutiks, kohendasime sokke,sõime ja vedelesime päikese käes.Mõnusalt aeg veedetud läksime teid mööda 905 KP poole.Kaunid viljapõllud kuplitel olid pidevalt kontrastiks punktidele lähenemisel olevatele rägastikele.Joogipunkt oli õnneks ohtralt veega varustatud ning palava päikesega kergeks muutunud joogikotid omandasid taas oma algse raskuse. Heleri leiutas aina erinevaid sõnamängu versioone ja nii nalja ja lauluga olime kaardi kaugeimas kirdenurgas. Nüüd pidime asuma juba koduteele ja kui olin plaaninud poole öö pealt korraks telki jõuda ei mahtunud see väga neiu plaanidesse. Ta soovis väga teeservas magada, sest Helise jutt sellistest olukordadest oli nii ahvatlev olnud ja kui mulle hakkas selginema olukord,et me laagrisse tagasi ööseks ei jõuakski oli ta väga rahul.

Loobusin kodutee huvides kahest punktist (619;712) mõttega,et peame ikka kodupoole hoidma, aga "looduslikult kaunis" terrace 807 mõjus kainestavalt.Kell hakkas 8 õhtul saama kui lähenesime 806 punktile. Jäime siin kenasti fotograafi objektiivi ette ja tulemuseks üks hästi emotsioone kajastav foto rõõmsast lapsest vapralt jooksmas. Ületada tuli kopratamm ning rahvast üllatavalt palju. See oli aga punkt,mis tuli just õigel ajal ning kus kulmineerus see, miks mu lapsed armastavad rogainidel osaleda.
Järgnevas lõigus võivad olla tegelased väljamõeldud või muudetud nimedega,kuid võib juhtuda,et keegi tunneb ennast või oma tuttavat siiski ära. Minul on õnn neid inimesi tunda!
On loomulik,et sulle hoiavad võistlustel pöialt su vanemad,vanavanemad,sugulased ja head sõbrad. Kuid sa oled väga õnnelik inimene, kui su teele satuvad Anud,kes ei jäta kunagi naeratamast ,Laurid,kelle julgustav kommentaar saadab sind aastaid, Sulevid, kes ei pea paljuks kainestavaid kuid õpetlikke teadmisi jagada. Kui metsas naeratab ja tõstab lausega "great girl" pöidla püsti Valters ja hetke pärast teeb sama Richards. Kui rägastikus rassides sulle hetkel tundmatu inimene teab nii sinu kui su laste nimesid. Kui sulle antakse vastu õhtut ja varavalges kaasvõistlejate käest infot,et teisel tütrel on kõik hästi ja liiguvad kenasti. Lihtsalt julgustavaid naeratusi ei jõua mu lapsed metsas kokku lugedagi. Jne jne . Kogu see soojus on see,mis toob meid aina raskematele võistlustele ja miks ei muretse ülearu kui Helis "üksinda" rajal on.Alati on läheduses mõni tore inimene,kes ei jäta neid abita kui see vajalik oleks.Loodetavasti andsid ka Heleri hõiked teistele jõudu juurde.Kuulsin päris mitmel korral kui hõikus seljataga teistele "läheb-läheb" !!!
Sellise emotsioonipagasiga panime sealt kopratammilt edasi 809 poole. Väike viga kulus asja juurde ning aega kokku ca tunnike enne kui kohale saime.Joogipunktis kaevu juures panime pealambid valmis,sest kaarti enam ei näinud ja öö saabumas.Müttajatega koos võtsime veel ühe punkti ja kui neil oli plaan edasi minna, pöörasime me läände ööbimispaika. 715 oli kahe järve vahel võpsikus,kuid otsustasin et ennem teeme uinaku ning varahommikul läheme seda punkti otsima. Sättisin kase alla termokile, panime kuivad sokid jalga ja uni tuli kiiresti.

Minule jätkus seda 40 minuti jagu, ülejäänud aeg hindasin valguskuma ja mürina järgi kas peaksin muretsema äikese pärast või ei. Õnneks ei tulnud see lähemale ja sain keskenduda mööduvate tiimide jälgimisele. Lootsin,et äkki on Helis sealt kandist möödumas,aga ei juhtunud ka seda.Kui Heleri oli 4 tundi maganud äratasin ta 3.40 ülesse ning küsisin kas ta on valmis metsa minema. Kui peab siis peab oli vastus ja hetke pärast olime metsas punktijahil. Läbisime veel mõned KP-d, seiklesime tulutult mingi 6-se punkti ümbruses ja liginesime aina hash house`le. Mida tund edasi,seda valjemini mu kaaslane laulis ja nautis hommikut. Nostalgitsesime piimapuki juures kui selgus,et siin maanurgas on need veel kasutuses ja mõtlesime kas elektrikarjusest võiks proovida hommikusärtsu saada.Palju põnevaid asju! Laagripaigas pidime pettuma,sest süüa midagi head seal ei pakutud. Ainuke kasulik asi oli näha tulemusi,kus Helisel-Elinal korralik punktisumma.Kell 8 lahkusime veel väikesele ringile. Et lapse võimekust mitte piirini proovile panna tegime vaid edasi-tagasi kõnnaku millega läbisime 3 punkti ja 2 tundi enne kella kukkumist olime teel finišisse.Nautisime viimasel sajal meetril väikest sprinti ja äkitselt oligi kõik ! Olime läbinud oma eksirännakud nii hästi-halvasti kui see ka ei olnud ent esmatähtis oli superhea enesetunne. Heleri oli õnnelik ja mina samuti. Söök,jook ja sättisime finišiväravas end Helist ootama. Lihtsaks ta seda ei teinud. Aeg tiksus aina kiiremini,aga kuskilt suunast ei olnud neid veel näha. Kui mu närvid piisavalt pingul olid ehk lõppajani oli vaid 10 minutit saabusid meie tüdrukud.

Järgnes pikk ja piinarikas ootamine. Olin küll tulemustest näinud,et hõbemedal peaks olema reaalsus, aga ära ole kunagi kindel enne kui medal kaelas.Kuna Kadri-Kristini punkte oli 54 võrra vähem jäi nende täpne koht paraku tähelepanuta.Autasustamine algas naisjuunioritest ja esimese asjana hüüti välja "bronze medal goes to HP-Sport ...." /...... mida, no kuidas nüüd küll taas sedaviisi ..../ "...team Inferno." Tohohh !!! sellist asja ei olnud unistanudki. Super ! ja Silver medal siis HP-Sport team / Helis-Elina/ . Uhke tunne oli seal olla, oi kui uhke.Pjedestaal ei olnud ainult kahjuks täiuslik. Inferno oli juba koduteele asunud,sest ei arvanud end nii kõrgele jõudvat 205 punktiga.Ukraina võttis kulla.

Ülejäänud autasustamisel sai veel korduvalt rõõmu tunda mitme toreda Eesti võistkonna edu puhul. Palju Õnne kõigile!
Kui rasked ka rajad ei olnud ning kui võpsikusse ka punktid ei olnud pandud on mälus ainult positiivsed mälestused. Eks laps sai ka Vembudes,Muumides jm käia suvel,aga Helerilt küsides ,mis oli suvel kõige lahedam, oli kiire vastus - Rogaini MM muidugi.
27 riiki, osalejaid üle 900, võistkondi stardis 426 ja meie kohad :

 HP-Sport team              /Helis; Elina/    259 p;   93.koht  WY - Hõbemedal ; WO - 13. (SUPER !)
HP-Sport team Inferno /Kadri; Kristin/    204 p; 187.koht WY - Pronksmedal;WO - 28. 
HP-Sport team Plus       /Heleri; Heiki/     125 p; 331.koht XO-124
(foto nr 5 korraldajate lehelt,autor .... ) 
Loodetavasti järgneb veel meie fotoalbum,Helise jutt tema blogis ning eriti ootaks ta videokokkuvõtet.

Kevadine XT- Neeme

Neeme - Ihasalu on mõnusalt kodulähedased ja hea läbitavusega metsadest head mälestused TAOK
rogainiltki. Laupäeval saabusime varakult stardipaika ning tervitasime rõõmsalt kogunevaid kaasvõistlejaid, sõpru, tuttavaid. Ilus päikeseline hommik,kuid tuule käes värskendavalt jahe.
Kaart käes saime oma plaane teha 5 minuti jagu nagu ikka XT-l. Välistasime kohe Neeme poole mineku,sest punktisaak sealt paistis kasinam. Lootsime oma punktid koguda kaardi ida- ja keskosast. Sarnase plaani paistsid valivat ka Helis - Elina /HP-Sport team Plus/.  Tundus,et enamik valiski esimeseks punktiks just Suurlageda ojal oleva KP 60. Kui välja arvata, et stardis tegime Heleriga väikese eksitava põike paremale võttes Kadri - Kristini /HP-Sport team Inferno/ tuulde, olime varsti meiegi 60-s.Sealt edasi KP57, mis etteruttavalt öeldes oli siiski viga (lootsin, et jõuame oma ringiga käia idas ära ja pärast läänekaldalt tagasi, ent

aeg sai ennem otsa). 36 >72 > 21 tund kulunud 26 punkti. Plaanisime 100 punkti, seega olime veel graafikus.61 > 90 > 80 jõudsime Kaberneeme randa. Võtsime punkti ja suundusime järvekese äärde KP22 (mille oleks võinud siiski jätta võtmata edasise huvides). Kena väike järv paljude korralike RMK lõkkepaikadega, mis selleks kellaajaks olid juba hõivatud ja varustuse järgi võis vaid ette kujutada milliseks peoks see puhkamine kujuneb neil. 62 > 47 > Nõmmiku teelt "sadul" ehk KP81 ja kena loodusrada tagasiteele KP34. Olime küll tagasiteel, kuid aega järgi veel vaid ca 1,5 tundi. Õnneks oli raba ja kraavid hea läbitavusega ning saime minna otse 37 > 30 > 58, korraks põikasime 66 ja meie viimane KP85.Paraku oli selge,et taaskord olin ahneks läinud ning nüüd oli meil 35 minutit aega oma

kogutud punktidega turvaliselt koju jõuda.Muud üle ei jäänud ja jooksime kuidas jaksasime. Mõnisada meetrit enne finišit arvas Heleri, et nüüd võib "koera" (ehk siis minu) rihma otsast lahti lasta, võtsime vedava kummi lahti ning panime viimased jõuvarud mängu - aeg tiksus armutult 4 tundi täis. Heleri pani mul eest minema nagu poleks täna veel jooksmas käinudki ja napilt jõudsin talle järele. Finišis tundus, et saime veel viimasel hetkel, aga tegelikkus oli hilinemine u 40 sekundit.100 punkti täis ei kogunud, kuid palju puudu ei jäänud,Väga tubli laps! Seejärel jäi muretseda, kas Helis - Elina tõesti hilinevad !? Kuskil polnud neid näha ja minutid aina läksid. Õnneks selgus, et nad ootasid hoopis meid teises väljaku otsas ja olid ise juba veerand tundi tagasi finišeerinud. Mõnus kevadine supisöömine ning oligi taas üks tore võistlus läbi. TULEMUSED: HP-Sport team Plus /Helis-Elina/ 117 p (ülemine rajaplaan) DD klassis 8.koht ; üld 67. ; HP-Sport team Inferno /Kadri-Kristin/ 101 p DD 13.; üld 86. ; HP-Sport team /Heleri-Heiki/ 96 p (alumine rajaplaan) ;PERE klassis 6. koht; DH 38. ; üld 90. !

XT-Talverogain - korralik algus rogainiaastale

Hooaja esimene rogain juba tavapäraselt XT-Talverogain. Seekord siis Randvere,Viimsi - hiljuti läbitud nii Libahundi kui XDream`i käigus ning seetõttu nii mõnedki kohad juba veidi tuttavamad.Stardis kolme võistkonnaga - HP-Sport team - Heleri,Heiki; HP-Sport team Plus - Helis,Juula ning HP-Sport team Inferno - Kadri,Kristin. Igaühel omad plaanid ja "kohustused",sest kõigil plaan sel aastal tiitlivõistlusteks valmistuda ning mis saab olla parem kui kontrollida oma vormi siin

kodu ligidal. Helisel paraku tuli viimasel hetkel endale ema appi paluda,sest kaaslane teatas,et ei saa sel korral osaleda.Väga halb,sest juba aprillis on plaanis osaleda Rogaini EM-l Itaalias ja seal võib väga raskeks niimoodi minna. Juula ei ole küll "veel" trennidega alustanud,sest tema suured plaanid jäävad sügisesse :) ,aga laupäeval oli ta stardis ja etteruttavalt võib öelda,et tulemus oli pigem väga hea.
Stardis aega 5 minutit ja esialgsel vaatlusel selgus, et nii meie kui Helise plaan oli piki kaardi idaosa liikuda põhjasuunas ning siis keskelt või läänest alla tagasi. Inferno lootis omad punktid võtta lõunaosast.
Nii panimegi jooksu Soosepa raba suunas, kus punktid 37>25.Pärnamäe tiigi lähedal majaesisel kohe mõnus kohukese punkt, kus tuli selfie teha pluss arvele lisandus 9 punkti. Edasi valisime kasvuhoonete juurest 49 ning mõisast möödudes teeäärsest pargist lisaks 36.Viimsi koolist möödudes püüdis tähelepanu mudelautot tühjas parklas kihutav vanem meesterahvas. Auto oli äge ning kiirus päris muljetavaldav. Pika sirge parkla lõpus suundusime lasteaia poole ja mees lasi auto täiskiirusega meie suunas. Ohutus kauguses, kuid ikka päris meie kõrval tegi ta pirueti,seisatas ja alles siis,kui

Heleri oli rahulikult auto üle vaadanud sõitis "koju" tagasi. Tore vaatepilt tõstis Heleri tuju veelgi. Suured mahutid, mis lasteaia taga on ennegi olnud head punktikohad ja nii seekordki. Teises mahutis oli 47. Edasi seisis ees ülesrühkimine järsust ning libedast mäest. Vali ,mis valid paremaks ei lähe kusagil ja nii me võitlesime selle porise mäeküljega. Pika punnimise peale olime üleval, saime puu küljest 58 ning laskudes koopa juurde lisasime 86 KP.Stardist möödunud 1,5 tundi ehk aega veel 2,5 tundi otsustasime koguda 19 punkti ringil 46>56>76>34. Järgnesid 64>93>53. Kulunud oli järgmine tund ning oli selge, et plaan oli kergelt üle pakutud ehk peame hakkama õgvendama oma teekonda. Jah, olime tulnud liiga kaugele ja ees ootamas punktide ära jätmine, kuid ei kahetse, enesetunne hea ja rada huvitav. Kohtasime Meelise tiimi, kes ütlesid, et otse 43 minna on mitte kõige kergem teekond. Seepärast otsustasime joosta head teed 65 > 42> 91. Jäid veel 32 ning 52 ja olime finišis. Kahju oli, et niii lähedale jäi 80

ja ei taibanud seda 32 asemel võtta, kuid sel hetkel lootsin, et meil jätkub kiirust mõlema punkti jaoks. Üllatavalt palju peale meie oli hilinejaid, huvitav kas esimene rogain sel aastal või petlikud linnatänavad ?! 
Kokkuvõttes tulemusega siis vägagi rahul. Helis-Juula suutsid püsida meie "eliitesindusena" - 132 punkti, koht 80. (162 vk hulgas) ja naistest DD 12. koht ; Kadri - Kristin - 122p,koht 97. ; DD 19.; Heleri - Heiki 102 p, koht 112; DH 42. ja Pere klassis suurepärane 6.koht. TULEMUSED   ja Helise tehtud videokokkuvõte : VIDEO XT-TALVEROGAIN