Ajalugu

Wednesday, September 15, 2021

Profid ja amatöörid võistlustules

Täiesti mõnus lugu kui iga nädal võistelda tuleb. Nimelt saab siis kerge vaevaga
selgitada üht või teist altminekut. Meie puhul siis näiteks, et Rogaini EM läks kehvalt kuna säästsime end Tallinna maratoniks või,et katkestasin maratonil kuna eelmise nädala EM hea tulemus veel jalgades.
Okei, tuleb välja,et võin esimese variandi valida - ei hakanud ülemäära Otepääl panema säästes end järgmise nädala jooksudeks ja sellest oli suur kasu.
Laupäeval Heleri ja Helena 10 kilomeetri jooks. Täiesti uus rada alguse ja lõpuga Lauluväljakul. Polegi ammu sellisele massiüritusele saanud ammu ja päris hea tunne. Lapsed olid optimistlikud ja Heleri peale rogaini 80 kilomeetrit korduvalt trenniski käinud ehk ka füüsiliselt heas vormis.
Mõnus pärastlõunane jooks. Enam ei pea õnneks nendega kaasa jooksma ja saime rahulikult oodata vaheajapunkti. 3 kilomeetri peale tulid mõlemad õnnelike nägudega ning üsna pea said ka finišisse. Heleri parandas oma 2018 aasta aega 18:23 võrra!!! Kurja no tundub,et rogaini lasime ikka täiesti tirri. Reaalselt võttes muidugi on seda pikkust talle vahepeal kõvasti juurde tulnud ning mõttedki teistsugused. Aeg 53:01. Väga tubli!

Helena saabus finišisse samuti ilusa pika sammu ja kena naeratusega. Lõpus küll vaatas tükk aega seljataha, sest seal oli laval Traffic juba esinemas. Saigi ruttu joonest üle ja kontserti nautima. Väga tubli, parandus temaltki 9 ja pool minutit! No ja lava ette jätkus mõlemal neiul veel mürgeldamise jõudu.
Maratonile kirjas Juula,mina ja Henn. Igaühel omad sihid. Minul valutas rogainist parema kanna juurest. Kui esialgu arvasin,et uus toss on ära hõõrunud,siis ikka mingi muu põhjus kannavalul.
Eelnevalt arvasin,et tüütu on joosta kolm ringi,aga tegelikult on see visuaalne teadmine asupaigast ka väga hea. Ilm oli väga hea ja juba esimesel ringil mõistsin,et jakk on liiast. Kilomeetrid kulusid kiiresti, valu kannas saabus ka teise kanda ning teisel ringil lasin "teeninduses" ice poweriga kannad üle lasta.Kas see või lihtsalt arusaam,et ega ma ei jäta valu taandus.Pool joostud tundus kõik ülilahe. Muudkui tiksud oma päris heas tempos. Viimasel ringil 35 kilomeetril vaatasin kella ning mõistsin,et saan kenasti hakkama, aga tuleb napilt üle 4 tunni. Vot viis motivatsiooni ära, 38-l kilomeetril mõtlesin seepeale mõned jalgsisammud teha ... . No ja edasi oligi juba raske end taas sundida. Teadsin,et oma aja parandan ära niigi ja lohe minu sees sai minust jagu. 4:08:17,parandust ca 2 minutit. Hea,et end eelmisel nädalal kõvasti säästsime.
Juula andis pisut ära, aga 4:49 maraton läbitud.
Henn seal oma klassis, 3 ja poole meeste juures !
Helis samal ajal tegi oma esimesi profispordi lahinguid oma Saksamaa klubi (bsv_eggenstein_leopoldshafen) ridades. Suurepärane algus,oli oma klubile suureks abiks ja neljast mängust 4 võitu. Eks ole näha kuidas tulevikus läheb ning palju mängudele kutsutakse.



 

Saturday, September 11, 2021

Valu on ajutine, kuulsus on igavene

 Selline lause oli esimene,mis telerist pühapäeval mulle vastu kõlas. Kui sõna "kuulsus" asendada näiteks sõnaga "elamused", siis täielikult tõene lause selgitama miks rogain nii äge on. Meie nädalavahetus oli ühesõnaga sisustatud - Rogaini Euroopa meistrivõistlustega siinsamas Otepääl. Stardis meie tiimist kaks võistkonda. HP-Sport team /Heleri ja Heiki/ ning HP-Sport team Inferno /Kadri ja Helena  J./. Meil Heleriga juubelid ,minu 10. ja Heleril juba 5. 24-tunnine rogain. Helis kahjuks sulgpalliga hõivatud.Või noh õnneks,sulgpall on ju võrratu ja Eestikate pronks ning Lätis jõudmine veerandfinaali näitavad, et ajab päris õiget asja.Kreekas ja Ukrainas piirdus esimese ringiga. Meil samas Helise puudumisega hea rajaplaneerija ja kõva mootor puudu ning eks tal endal samuti kurb rogainilt eemale jääda. 

Mis sellises olukorras teha. Muretseda ülearu,et külmume ära polnud mõtet (uinak Hispaania mägedes
raja servas öösel on üks eredamaid elamusi). Seda, et vihm märjaks teha võib oleme kogenud korduvalt. Märjad jalad, nõgestest või padrikutest läbimurdmine käib põhimõtteliselt alati asja juurde. Prille ikka pole hankinud see ka ainus probleem millele tegelikult oleks võimalik lahendus leida. Kui päikesepaistel näed kaardil kõiksuguseid vajalikke joonekesi, siis hämaruse tekkides (hetkel metsa vahel juba enne 6 õhtul) läheb kaart ühtlasemaks ning näed vaid suurt plaani. Kasuks see just ei tule.

Otepääle saabusime reede õhtul.Panime telgi,võtsime oma stardimaterjalid ning peale väikest õhtusööki kerisime magama Öö oli päris jahe ning "lootust" oli, et võistlusööks langeb temperatuur veelgi. Hommikuks oli vähemalt tuul vaibunud ning saime korraldajatelt hommikupudru ja kohvi/tee. Kell 9 jagati kaardid välja ja kolm tundi ettevalmistust võis alata. Panime meiegi värvilised nõelad paika, et oma ca 50 km linnulennulist välja mõõta.Kõige olulisem muidugi otsus kus sooviks oma öötundidel viibida. Esialgu ei plaaninud võistluskeskusesse tagasi tulla öösel, ent vaatasime varuvariante kuidas toimida kui lihtsalt ei jaksa/suuda. Protsess oli keeruline, no edelas tundus hea olema. No kas hea on õige sõna,aga mõistlik paik meie rännakule. Sealt tõmbasime nööri kagunurka ja siis oleks ida poolt finišisse tagasi tiksunud. Kui midagi ei lähe nii kui plaanisime,siis Pühajärve paremkallast tagasi hash house`.Hommikuks küll mingit head ringi ei näinud, aga eks siis muudab nagu jaksab.

Rada paigas võisime pakkima hakata. Külm on see ,mida kohe kuidagi ei tahaks kannatada liiga pikalt, seega soe riietus esmalt. Termokile, teised jooksupüksid,kindad,sokid,vihmajope ja vist kaks lisasärki. Ja ennäe imet,kotid juba pungil täis! Lisandus 1,5 liitrit jooki,šokolaadi, snäkke,mulle vana lemmik kakao kondentspiimapakk,kummikomme ja uue asjana beebitoidu laadsed smuutid. Ajutiselt tühistatud embargo puhul lubasime kummalegi kotti ka poole liitrise coca erilisteks motivatsioonilaksudeks.

Enne 12 kogunesime stardialasse,et näidata ette kas oleme kõik vajaliku ühes võtnud ning keelatu koju jätnud. See melu seal stardialas on üks stabiilne elevushetk kui tuttavatele kaasvõitlejatele miskit eriti tobedat soovida. Näiteks üks teada tuntud tegelane vihjas korduvalt,et "Panna on vaja,panna ... ! " Õigus on tal. Kahjuks seekord vedasime alt.

Väljumine staadionilt panime juba törts veaga, aga selle 24 tunni peale see vale värav on nii marginaalne. Esimesed punktid sattus eelmise aasta korduseks ehk liikusime koos Sääsehirmuga. Kuna ees liikus ka Inlook Color, siis olin rahul,et vist tegime oma raja algusvaliku õigesti. Algus läks üldse kenasti. Esimesed 6 punkti ( 35 > 22 > 74 > 63 > 92 > 62 ) umbes kahe tunniga, läbitud ca 12 kilomeetrit. Sai nagu korralikult sisse elatud. Gopro ei tunnistanud SD-kaarti, sai kotti ära topitud,et ei  viitsinud enam üritadagi kas saab ta tööle. Täiesti normaalne edenemine järgmised 3 tundi (41 > 52 > 73 > 83 > 89) ja siis 85: Oh pekki, eksisime,täielikult kaotasime end. Kribu-krabust kaardil ei saanud näinud midagi ja nüüd kodus kaardilt vaadates kaldusime täiega vasakule ning siis paaniliselt üritasime midagigi aru saada. Hullem lugu,et terve mets,vabandust


võpsik oli täis hullunud inimesi.Mõnede silmist paistis juba täielik lootusetus ja sellega võrreldes olin veel veidigi optimistlik.Tagasi torni juurde ja uuesti suund peale.Jälle sama lugu,ikka vasakule,ikka mööda.Või pigem hakkasin nüüd ja hiljemgi liiga vara punkte otsima.Uhh, sada aastat hiljem leidsime punkti ja otsustasime väga korrektselt järgmisse suunduda (100).Kui korrektsusest rääkida siis ega ei oska ikka.Eriti sellises metsas kus iga hetk pead minema teist rada,murdma läbi või üle kuskilt.Kui sai naerdud Läti metsade rõõmudest, siis mulle tundus küll,et eestlased panid jälle paremaks.Tagasi gepsu jälje juurde tulles,siis kõik need jõnksud nüüd ikka päris nii ka ei olnud,aga eks selle võrra oli teise kajastamata jõnkse.81 > 54 täiesti normaalne, läheduses ka vist mingi lätlaste paar.Teel 54 tuli vastu Inlook Color nagu stardis Margus lubanud oli! Nagu päriselt! Kuidas küll ta nii täpselt teadis ette meie kõiki prohmakaid ja ütles,et öösel seal kohtume.105,oh üllatust,päris normaalselt.43 > 84 - lamp oli peas, veidi parem kaart seega  igastahes oli parem. 9 tundi möödas,käsi haaras kotist järgmise ampsu pala. Pime,näpud tunnevad midagi pehmet, nina tunneb miskit imelikku, aju ei jõua päris adekvaatselt reageerida, näpp liigub huulteni ... õnneks peatusin.Kurja,see toode pole nagu päris õige.Peaks olema kuiv ja näritav,aga hoopis nagu koer oleks kilekotti miskit jätnud.Hetkeks on firma vabandanud kenasti ja jätan nimetamata tootjanime,ikka juhtub.Vaadake aga hoolega mida pimedas metsas põske plaanite pista.Samas oli sellest kindlasti head ka,tekitas õhtutunniks kerget elevust. Eemalt kostis tümakat. Teada oli,et Kääriku lähedal,ju seal ka "pidu suusabaasis" toimumas.Lähemale jõudes saime ka sõnadest veidi sotti,kuigi ega selle lüürikaga väga uhkeldada ei olnud.Noorem osa võistkonnast haris mind teadmisega,et laul kuulub AG repertuaari,vot siis siuke bänd meil.Joogipunktis suur üllatus fännide näol. Tehti otsereportaaži kogu suguvõsale kuis me näod ja emotsioonid on poolel teel. Aitäh teile! 51, tundub lihtne,suutsin jälle ära vussida.Esialgu kaasvõistlejate virvatuledest lummatuna ja taas vasakule kaldudes.Gps näitab,et oleme üle kraavi läinud päris kaugele.Õnneks ei mäleta,teisel katsel sai kraavist tuge ning punkt leitud lõpuks.


Selge oli nüüd,et oleme piisavalt vussi teinud.Plaanist ei saa enam rääkidagi, nüüd läheb olukorra päästmiseks ja võtame hash house` ikka suuna.Pühajärve lõunaservas läksime kergliiklusteega veidi untsu ehk magasime ühe õige teeotsa maha ja 400 meetrit tagasiteed.Uue päeva saabumisel tegime peatuse ja riietasime end soojalt, et enne kui külm naha vahele poeb saaks end soojas tunda.

Punkt 45 oleks kindlasti altpoolt parem olnud minna,me valisime ülemise tee ja pöördusime metsa liiga hilja.Murdsime rägastikust kuni alumise teeni, sealt tuli õnneks vastu meeste tiim,kes ka punkti suundumas.Saime end õigesse asukohta määratud ning kasu tõusis mõlemale.33 järve kaldal ja 22.Kell hakkas 2 öösel saama ning läbitud 55 kilomeetrit,ei olnud enam seda tahet,et 65 võtta kahjuks.Mõte Väike-Munamäele öösel tõusta jäi ka pooleli,sest hommikuks ei olnud head mõtet valminud ent sealt võiks alustada.Tühja need suured kilomeetri numbrid, plaan tuli teha lihtsalt oma võimeid arvestades. Poole kolmeks jõudsime keskusesse ja jõime jäätunud laua taga soojad joogid. Mõnus mõte oli kerida telki ja pea padjale panna.Heleri kustus päris ruttu.Äratuse panin 5.15,sealt venitasime uue väljumise paraku kella kuueks.

Külm,märjad sokid ja tossud.Tehvandi kellatornis näitas 2 kraadi sooja ja meie liigume Väike-Munamäe poole.Suurepärane hommik ja kaunid vaated.Paraku see järelnoppimise plaan oli meil suht kehvade valikute kobarkäkk,aga kuna tujud olid head siis lihtsalt nautisime kulgemist ja võtsime mis ette jäi.Pikad üleminekud 103 > 68 > 77 > 37 > 48. Mäkketõus 39 ja kirsina tordil veel järsem tõus Otepää linnamäele. 23 tundi ja 41 minutit peale starti u 79,4 kilomeetrit seljataga olime rõõmsalt finišis. Super tubli Heleri ja veits kehvem kaardilugejaga tiim teenis 167 punkti,mis liiga head kohta (170-s 224 startinust) ei tähendanud,aga tegime oma ära. HP-Sport team Inferno 174 punkti, 163.koht. 


Väga hea rogain oli tegelikult! Tänud korraldajatele ja võib tunnistada,et pohlametsa või seenemetsa meie teele kordagi ei jäänud ning lätlastele pandi võpsikutega pika puuga ära.

TULEMUSED: TULEMUSED ERC21      FOTOD: Erakogu ja Seiklushunt Flickr

Wednesday, November 18, 2020

Pirita Libahunt ja pikim SI-väljavõte elus

 Ükski hea asi ei tohi mitte ära jääda.Nii ei jäänud ära ka sügisene Libahunt,mis nüüd toimus Pirital. Asukoht suurepärane ja võistluskorraldus väga intrigeeriv - peale kella 17-t oli võimalik teenida teatud punktilisa.Meie tütarlapsed said analoogse soodustusega kevadel kergelt öeldes pisut vastu näppe,sest lisa teeniti vaid teatud punktidega, KP-märgised olid tasapinnalised ning öösel neid leida kergelt öeldes raskevõitu.Sel korral sai lisa aga iga läbitud punkti eest,märgised reeglitepärased ja stardiajagi sai sujuvalt valida.

Startis 3 HP-Sport team`võistkonda - Pere klassis mina Helise ja


Heleriga ning Helena,Meelise ja Annega + Mirjam ja HD-s Inferno Kadri,Tõnis,Andres.Helena pabistas nagu ikka,kuid laupäeva hommikul vara oli rõõmsa näoga valmis ja läksid suht varakult starti.Meie plaan oli kasutada osaliselt ära ka "pimeduse" boonust ning startisime poole 2 paiku,et siis valge ajaga võtta ära metsasemad punktid.Põhiplaani rajavalikus tegi taas Helis ja no mis seal vaielda,hästi tuli välja tal.
Esmalt  suundusime Kloostrimetsa,et kaardil metsaala punktid valges võetud saaksid.35>76>45>31>55>46>47>56 ... vaid kolmveerand tundi ning hunnik punkte kenasti käes.Kõik sujus kenasti kuigi vahepeal oleks soovinud võib-olla veidi kompassigi vaadata,aga peab tunnistama,et Helisel see pee... tunne ikka toimib suurepäraselt.

KP 95 esimene lisaülesanne - 4 vaia ja ole mees ning otsusta on see rajatis kui romb,ristkülik,trapets või ruut.Kurja kui mitu korda olen mõelnud, märgi esimene pähe tulnud mõte.Vastasel korral mõtled niikuinii üle,vastad valesti ja oled raisanud selleks hunnik aega. Tunnistan,et esimene uitmõte oli,et tegu rombiga.Aga ei,hakkasime täiega mõõtma ja mida rohkem mõõtsime seda keerulisemaks läks.Kõik küljed paistsid olevat veidi erineva pikkusega.Nurkadega oli nii ja naa, on nagu täisnurk või siis ei ole ka.Lõpuks läksin diagonaalide kallale ja lõpuks kui 12 minutit raisatud vastasin "trapets" ehk vale ja -2 punkti.Pekki, kui tundub kahtlane,siis märgi kohe ja jookse!

 57>41 ja oligi hämardumas.Ei näe seda tänavate värki seal,aga õnneks olid paremad silmad võistkonnas olemas.84 läks pisut aega,sest auk oli,aga punkti mitte.Asus vähe teises augus ja leitud sai.Teletorn 93 oli meeldiv kohtumine Helena tiimiga.Kõik rahul ning tublilt panid aina edasi.Meie leidsime stendilt kiiresti,et : /Homo erectus e. püstine inimene on esimene maailmarändur, kes Aafrikast 2 miljonit aastat tagasi välja rändas ja Vana Maailma asustas. Tal puudus karvkate, kasutas tuld ja viimistletud tööriistu. Maketil on Turkana poiss, kes oli umbes 10 aastane. Leiti 1984.aastal Keeniast ja on kõige paremini säilinud indiviid.../. Ehk vastus 10-aastane ja lisa 5 punkti tuli.

Botaanikaaed tundus,et joosta palju,punkte mitte nii väga,ent läksime siiski.Lemmikute, rodode juurest alustasime ja tegelikult vaid veerand tunniga oli 10 punkti lisatud. Edasi võtsime viimased jõe põhjakaldal asuvad punktid ära ehk jõudsime 72>75>49>66>94 Iru linnamäe juurde.All koobas ja võis vaid arvata,et küsimus seotud üleval oleva infoga teabetahvlil.Sain üles-alla joosta,kuid nüüd tean,et sealt leiti pronksist odaots,paarisnööbid ja muudki,kuid mitte hõbedast kaelakeed (oli vist).40>74 tegin korraliku õhulennu kui jooksu pealt kivi otsa komistasin.Päris tükk aega sain mõelda,et kuidas ma nüüd maandun.Õnneks ei midagi hullu ja oli selge,et on õige hetk pealamp pähe panna.74 oli üks pikem edasi-tagasi jooks mida oskuslikult ära kasutasin - sinna minnes kaotasin ühe kinda ja tagasiteel õnnestus Helisel see üles leida.

77>33 väike arutelu,kas oodata punktiga ca 4 minutit,et võtta kella 17 lisapunkt,aga õnneks olime piisavalt mõistuse juures.Liig kallis oleks see 1 punkt olnud.65>63>38>59>69>39>67.Pimedaid jõeäärseid joostes hakkas tekkima juba tunne,et kell 10 õhtul ja uneaeg varsti.Tegelikult ju alles 5 õhtul ning pikk päev ees alles.91 lisaülesanne,anagrammid.Õnneks oli väikese lisaga vihjeks kas mees v naine ja mis vanusega.Poliitik Jürgen tuli kohe välja,vaikselt ka Avandi,Sisask ja Elle Kull,aga kes kurja on Onkel Ori.Kuna ülesanne oliväga hästi koostatud ei piisanud sellest teadmisest.Neli viiest pidid vastama mingile ametile.No aga need ju kõik nii poliitikud kui näitlejad jm olnud.9 minutit vaevlesin ja üritasin mõnda Loori välja mõelda kui siis äkki Erki Nool.Hea ülesanne,lahendus 5 punkti.


Jäänud vaid 1,5 tundi tegime lõpliku rajaplaani ehk Lillepi park,jahisadam ja võimalusel üks 7-ne kuskiltpoolt.Toimis.81 punkt oli mõnuga pandud rannas puu otsa,et siis väheke turnimist ka päeva oleks.Võtsime,tegime selfie ja sadamasse.Sealt jäi veel 30 ja tohoh, minu SI ei kõssagi.Proovisin nii ja naapidi ei midagi.Helis pildistas üles,et olen kohal vähemalt,ju jaama rike vmt.32 sama jama.Okei.Aega nappis juba korralikult ning hullumeelne saarekülastus 78 tundus riskantne.Pirita teest üle tulles oli vaid 12 minutit jäänud ja edasi-tagasi jooks päris pikk.Siiski võtsime selle ette.Esimene aiaauk lahti "murtud",aga kaardil keeluala jooksime ausalt edasi.Uhh! Punkt, ei piiksugi, pildistame,äkki aitab.5 minutit aega tormasime nagu torust tuli.Ja jõudsimegi,50 sekki jäi veel ülegi.Oh kui vaid SI kõik punktid välja annab.

Panen pulga lugema ja prindib ... ja prindib ja prindib.

No mida kurja nüüd siis lahti,pole elu sees nii palju punkte võtnud.Kõik 128 kohta oli ära võtnud.6 sekundiga märkis näiteks 13 märget ühest punktist.Okei hoidsin võib-olla jaama Helerile paraja nurga all,et saaks kiiresti märgitud,aga sellist jama pole enne kogenud. Mida iganes mõtlesin,aga õnneks sain Veikkolt kinnituse,et viga ikka minu enda SI-pulgas,oli vist aeg Air`l akusid laadida.

Kokkuvõttes läks võistlus superhästi.Lisaks lisaülesannete tarkustele sain siis kogemuse SI-Air´ st ja hunniku õnnelikke kilomeetreid koos lastega. Tulemus oli veel eriti hästi - 256 punkti ja Pere klassis I-koht ;HD 10-s (kokku 29.).Tublid võistkonnakaaslased mul. Ja mitte ainult mul, Helena koos Meelise,Anne (ja Mirjamiga) said suurepärase tulemuse 156 punkti.HP-Sport team Inferno -  209 p. TULEMUSED  

 

Monday, November 9, 2020

Jänesekari Elvas,Linnarogain jpm

Elvas sai sel aastal läbi XT-rogainisari laheda BINGO-kostüümipeoga.Kuna metsa oli soovitus minna loomakostüümis sai meie suht suure loomakarja riietamiseks abi lasteaias töötavast õest/tädist. Saime endale suurepärased kostüümid ning kui hargivahede ja pikkuste järgi saime igaüks endale vastava oli tulemus päris vahva. Mina ja Helis olime jänesed ning kuigi ametlikku statistikat ei ole tundus,et kuulusime enamuse hulka.Juula põhjapõder,Heleri oli ahv ning õnneks sai Helena dalmaatslaseks. Õnneks selles mõttes,et päeva jooksul juhtusime just meie kohtuma ta liigikaaslasega.


Väga vahva oli,et stardis oli lausa 5 loomakarja,kes esindasid meie HP-Sport teami.Helis,Heleri,Juula ning Helena,Henn Pere-klassis; DD klassis Kristina,Margit ja Liina,Elis.Mina Helenaga olime Vaba-klassis. 

Rajaplaneeringus läksin lihtsamat teed.Vaatasin mis plaani tegi Helis ja kui neil oli vaja 123 punkti,meil 120 siis üldine kava klappis nendega.Esmalt jooksime suunaga lõunasse > 40>71>51.Et igasse päeva ka pisut lisarõõmu tekitada otsustasime Helenaga nähes tuttavaid rogainijaid teha väikese vallatuse.Õnnestus! Aga suures rõõmutuhinas tegime apsu,mis kogu võistluse "kihva keeras".Kaldusime punkti 33 metsarajale ja kuigi meil polnud seda punkti plaanis võtsime ta igaksjuhuks ära.Tagasi 80>60 ... no kurja - BONGO !!! 6 punkti jäi tulemata,õnneks võistlus varases seisus ja suurt ringi ka ei tekitanud.


22, no hästi - lisaülesanne ja kostüümikontroll.Ülesandeks juhtida distantsilt pimestatud kaasvõistlejat läbima kahte punkti.Helena oli väga tubli ja sooritus tehtud.Kostüümid,vaielda polnud midagi,loomad mis loomad - 6 punkti.30>50>70>83>77>20 lisaülesanne.Sel korral lihtne ehk puhtalt õnnemäng.Helena õngitses meile ridva otsast 3 punkti.Teel punkti 66 nägime vastu jooksmas tõelist dalmaatslast.Ja kuigi perenainegi mainis,et võib koos pilti teha tegin vaid jooksult pildi Helenast ja koerast.Oh küll kahetsesin kuni punkti ära võtsime.Õnneks tulime tagasi 78 KP suunas ning päris dalmaatslane oli perenaisega tee ääres peatumas.Nüüd tegime korraliku foto kahest ilusast dalmaatslasest, nii armas foto tuli! 


Kuna pooled ja enam punktid olid koos pidasime pausi ja lugesime taaskord kõik teenitu üle.Kõik tundus klappivat ja jäime lootma,et kui viimase lisaülesande punktid teada saame teeme lõpliku kokkuvõtte.Viimases punktis pidime kaugust hindama, tundus 125 meetrit ja saime 5 punkti! Fine! Viimane peenhäälestus ja numbrid klappisid.Võtame 43>84>52>45 ning meie punktid on täis.Helena oli super tubli ja jooksime viimase etapi kenasti.Ja siis finiš! Oh kurja 120 punkti asemel 123 ehk lõhki! Kus see nüüd tulla sai,jooksime ju ilusti kaardile tõmmatud joone järgi ja arvestasime ilusti .... jaaaaa,see neetud 33KP,mille kõigi oma arvestuste käigus välja jätsin. Nujah, oli tore päev vähemalt!

Helis,Heleri,Juula Pere klassis taaskord see õnnetu IV-koht! Aga tublid olid.Kõik TULEMUSED 

Hooaeg sai meeldiva lõpu peo,tordi ja üllatustega.Toredasti peeti meeles taaskord ka meie peret, seekord siis peapael emale ;).Pidime peolt lahkuma varakult,et hommikul linnas valmis olla.


Hommikul Ema-Isa-Laps sulgpalliturniir. Helis-Heleri mitu toredat mängu ja võitu,kuid otsustavas kaotus ehk A-liiga II-koht. Mina Heleriga tegin samuti mõned head võidud ja mõned head mitte nii võidukad.Väga tore turniir,kus rõõm alati osaleda.


Linnarogain, Tondi Audentese juurest stardiga.Mina rajal taas Heleriga. Kaardid käes,pool tundi aega plaanida ja kontrollaeg 2 tundi.Nii ilus kaart,suured numbrid ja puha.Isegi prillita võib
näha,mis kirjas on.Plaanisime ca 15 kilomeetrit ja ei raatsinud servadesse võtmata väga midagi jätta algselt.Kuigi mõõtkava oli piisavalt väike oleks pidanud nii kirde- kui kagunurga ikka välja jätma. Aga kui juba nii tuttavaid tänavaid joosta,siis loodad,et ju jõuab.Ei jõudnud kõikjale,see eest sai nähtud nii mõndagi uut ja 16,37 kilomeetriga teenisime 107 punkti.Piisas 8-ks kohaks sel korral ehk ikka suht tabeli tipus.Ise rahul,sest tempo oli kogu aeg hea ning päris lõbus oli.TULEMUSED

 Isadepäeva pidamise alguseks käisime vaatamas Helise GP meistriliiga finaalivõitu.Puhas võit teist korda järjest!

Friday, October 30, 2020

Kaheteistkümnes

Selline erakordne ja tüütu aasta meid ei murdnud ning HP-Sport team` sünnipäeva tähistamine ei
jäänud toimumata.Ei mingit virtuaali - tulime kokku,jooksime ja pidutsesime ning tõenäoliselt ja tagantjärgi võib öelda läksime tervetena kodudesse. See valulisim teema - ilm - oli fantastiline ja oma stardijärjekorda oodates ei pidanud liialt külmetama. Traditsioone pisut eirates suutsime esimesed stardid anda vaid 2
minutilise hilinemisega.Ning ilma suuremate vaidlemisteta said kõik oma loosijärgsed jooksusuunad teada ja 19 minutit peale esimesi startijaid sai ka viimane jooksja rajale tormata. Mina sel korral läksin koos Rasmusega,Helis samal ajal vastassuunas ehk sihik oli paigas.Minu "jänes" kruvis tempo piisavalt kiireks ehk mul tekkis juba mure tal kannul püsida. On vist salaja trenni teinud. Mida kilomeeter edasi tuli rõõmsaid kohtumisi vastujooksvate sportlastega ning ükskõik kas suured või väiksed tundus,et kõigil oli tore.Mõned pingutasid nii,et plaksu löömiseks aega polnud.Väikseimad sugulased aga leidsid seda aega ja sellest hetkest hakkas Rasmus mulle selg ees vastu tulema.Ju see
emotsioonilaks on ikka väärt energiaallikas.Arvasin küll,et ju "vastase" vedru hakkas väsima,ent ta oli kogu raja sama tempot hoidnud.Tänud Kasper ja Ron Hugo,oli väga abi teist. Helis oli mulle vastu jooksnud juba enne raja keskpaika,seega polnud šanssi täna tema vastu,kuid alati jääb see x-faktor ja lootus viimase ristmikuni.Okei,sel korral jäi lootus täitumata.Võit Helisele. Lõpuks olid kõik õnnelikult finišis.Eriti hea meel oligi just nende noorimate üle.Ei mingit kurtmist,jooksid 6 kilomeetrit näod naerul (vähemalt
niipalju kui mina nägin).Pisut suuremad juba võtsid asja tõsisemalt ning üritasid täiega oma aegu parandada. Kui vanemad juba puhkasid ning teed jõid ,siis lapsed tegid veel paarisajameetrise Lastejooksu. Ühisfoto ja tagasi parki õhtul kui hämarduma hakkas.Saime vaadata fotomontaaži sellest veidrast hooajast,kuid tagantjärgi võis tõdeda,et olime ikka üpris palju jõudnud sportida. Kõik 25 lõpetanut (tglt oli lisaks mõned,kes osalust ei kinnitanud,aga läbisid ka raja) said oma diplomid.Kaarel võitis uue rajarekordiga 20:20,7 ! Helis neljandana oli naiste kiireim.Esimest korda jooksis 4 jooksjat ja oma aega parandas sel korral samuti 4 osalejat - peaauhinna Ananassi sai parima parandajana Heleri.Parandust tuli 2:50. Tänukirjasid osalemiste eest koos šokolaadiga HP-Sport team´ võistkonnas sel aastal 19-le tublile. Aasta tegijana märkisime ära Hennu.


Kui esimesel Sünnipäevajooksul osales ei olnud ta jooksmisega väga sõber, sel aastal kutsuti aga lausa Eesti MV-le maratonis! Ehk on me võistlusest ikka pisuke pisik sisse pugenud. Ühe tänukirja anname lähiajal veel üle HP-Sport teami tegevuse toetamise eest. No ja kui kõik šokolaadid ja ananassid olid üle antud läks lõkke paistel pidu edasi.Laud oli tõeliselt lookas ja väga mõnus õhtu oli.Jutud lõkke ääres on algusaegadega küll veidi muutuma hakanud :), näiteks pulsist või sammutihedusest.

Tore üritus,mis kestnud pea sama kaua kui Heleril vanust!

 

Thursday, August 27, 2020

Helise õnnetus oli meie õnn ehk Rogaini EM Lätis

Täiesti tüdinenud juba igasugu ürituste tühistamistest ja "põnevatest" virtuaalüritustest.Kas tõesti võimalik,et elu taastub ning rogaini EM toimub oli küsimus,mis märts-aprill oleskelu ajal mõttes oli. No kui olukord klaarima hakkas tulid lätlased välja uue ajakavaga ning ei osanud veel miskit karta. Mingis järjekordses bulletiinis selgus aga tõde, et kui oled tolles ajaaugus sünnipäeva pidanud, siis hüvasti vanuseklass. Et eriolukord ei päästa sind ja füüsiliselt oled augustis kindlalt tugevam kui juunis ja austraallased on konservatiivid ning kui kuupäev on best before siis räägi võistkonnakaaslastele auk pähe, et tühja sest juunioritest paneme põhiklassis edasi. No ei tee ju nii! Okei, kogu selle halva asja juures oli ka üks armas boonus - isa ja väikeõde on rõõmsad kui nende tiimi tugevdama lähed. Selline seiklus siis võistlusele eelnevalt ja kui nüüd ma väga ausalt räägin, siis sisimas lootsin isegi, et võistlus edasi lükatakse.

Ei lükatud, ja tagantjärgi hästi tehti! Lippude järgi võis arvata,et riike rohkem, aga tabelis järge ajada oli puhas maavõistlus, Läti -Eesti, mõni läbi lipsanud ukrainlane ja paar tšehhi.




Enne võistlust oli üks lõpetamata aiaprojekt vaja lõpuni teha.Kuna see tähendas hunnikute viisi raudkive,tundsin Lätti sõites,et selle seljaga läheb vist raskeks. Helis tuli kaasa võtta Kilingi-Nõmmelt spordilaagrist, kus nädalaga 30+ treeningtundi tehtud.Heleri tuli oma laagrist tagasi katkiste tossudega ehk ostsime uued - rajale pidi minema tutikatega ja oodata võis sellest kõike.Ühesõnaga ettevalmistus suurepärane.

Tugevaid see ei murra. Helis pani mulle seljale pipraplaastrid ja varusin kotti mõned vaigistid (ühtegi ei läinud vaja).Uued tossud Heleril olid super ja no Helis on nii tugev,et peale võistlust viisime ta laagrisse tagasi veel treenima.

Rajaplaan valmis suhteliselt kiiresti - loodesse kus paistis raske,aga kallis, ööseks randa asfalti peale ja törts ida kaudu tagasi.Helise kogemused olid väärt värk.Plaanis u 50 kilomeetrit linnulendu,sest kui palju me ikka jaksame.Samas kogemused kohustavad - Helisel 13-s ja Heleril juba 4-s 24 tunni rogain (mul 9-s)

Start oli tore,ilm kena ja meie valik oli ka paljude teiste valik.Algus läks Sääsehirmu seltskonnas. Esimene tund, 25>84>73, polegi midagi rääkida läks nagu lepase reega.KP 43,krt kõik tundub niii ilus. Heinamaa kohal õpetab luigepere poegi pikale lennule valmistuma.Minugi lastel on jõudu tiibu sirutada, sõbrad vaid lähevad pika sammuga eest.54>80 ja teine tund tehtud. 31>92, nüüd alles pisut põnevust.Sääsehirm võtab sihi,meie tee,kes võidab? Ei keegi,sõprus vaid,punktis oleme koos.51-st väljume erinevalt,lõpptulemus ei muutu.91-st sama lugu,ainult me satume korralikku võssi ja lapsed ei paista aegajalt sõnajalgade

vahelt välja.(Ja mis põnev komme on lätlastel võsa raiuda kuskilt 30 cm kõrguselt ning jätta kõik sinna mädanema.Hea tava on sellist "koristustööd" teha justkui vahetult enne rogaine, selline mälestus on juba aastast 2011 Helisega KP 100-st.) Ühesõnaga korralik koperdamine selgi korral,aga saime taas punktis 93 kokku.Ikka selleks,et 53-s esimene korralik aps teha ja kui ühiselt viga parandatud läksid me teed lõplikult lahku.

61 - Kõik on ilus, majast mööda,koerad hauguvad,korralik tee läheb,kohe oleme punktis,toetume künka servale,oh kurja raba tuli ette.Sügav,ei siit läbi ei lähe.Teiselt poolt tahavad lätlased meie poole ujuda.No mida kuradit, ärge tulge.Ja et liiga igav ei oleks algab paduvihm mis eriti motivatsiooni ei suurenda.Hakkame otsast peale.Lõunas peaks tee olema,otsime,leiame,märg, külm.No läks aega mis läks saime lõpuks endas selgusele ja käidud.Nüüd träkki vaadates olime juba alguses punase ringi sees.Jumal tänatud,et rogain nii põnev ala on,pärast hea ennast kiruda.


Ja edasisest 2,5 tunnist polegi midagi huvitavat rääkida.Punktid tulid tasapisi kenasti.Hämardus ja kuna ma endiselt pole prilliarsti juurde pöördunud nägin kaardil vaid seda,mis hästi näha oli.Lambist oli abi, aga mitte lõplikult.Õnneks toimis Helisel kaart ilusti.Lähenedes KP 82 oli metsas näha lampe,mille omanikud puhtas eesti keeles küsisid läheme või tuleme. Võib ju arvata,et sel kellaajal ongi metsas vaid eestlased,aga hiljem selgus,et me 3 kollast jopet andsid meid välja

.Inlook Color oli see tiim ja mõni aeg hiljem ühendasime nendega oma jõud.56,kahtlased sihid ja kraavid, kompass näitab,et punkt jääb meist lõunasse.No ei jäänud kordagi !!! Saa siis aru ning ega see ainsaks korraks jäänud kui nool tundus nii valesse suunda näitamast! Ei hakanud jõuga teda keerama,küll aga usaldasin teisi.

Kopratamm >94 paneme taas punasest ringist läbi,seekord siis suund liiga vasakule ning järv jääb tabamata.Jõuame heinamaale, paistab maja,okei umbes saame aru kus oleme,aga servas on tiik.Kaardil ei ole - on küll ... kui nüüd träkki vaadata ja suurendada piisavalt on näha number 9 sees tiiki.Oleks abiks olnud kohapeal nii selgelt näha.Kolm läti neiut kammivad koos meiega,aga lõpuks võtavad oma suuna. Meie leidsime oma õõtsiku ja punkti, lätlastel jääb leidmata.Tagasi heinamaale maja suunas. Eemalt paistaks nagu politsei vilkurid,aga vist laupäeva õhtul mõni mõistlik inimene ka pidutses ehk värvimuusikaga oli tegu.Meil pool võistlust peetud,48 kilomeetrit
võssi läbitud. Päris hea saavutus.Marguse ja Katiga on mõnusalt seltskondlik öösel,punktid ja kilomeetrid lendavad.Kuhugile 83,34 KP lähedale lendas ka mu Crafti nokats.No head teed, äkki keegi sai omale hea mütsi.Helis vaatas,et oleme jätkusuutlikud ning pani ette 63-102. Partsid loobusid, mina ka pisut pirtsutasin,kuid leppisin saatusega.Õnneks jäi plaani vaid 63.Teine olevat vist kole kant ka
olnud.

71 minnes tormasid vastu Ski Orienteers/HP-Sport team noored. Kadri kenasti köiega sabas.Võtsime punkti ja andsime pisut armu oma pesamunale.Istusime pingil ca 15 min,lapsukese pea ja jalad kummagi süles.Korra oli ka minu pea jõnksatanud väidab Helis.Kella 5 paiku,mõned kilomeetrid edasi rannaribal KP 60 andsime endalegi veidi armu.35 minutit magasime,Helis kiigel ja meie pingil.Väga kosutav oli.Hea oli see,et külmaks väga ei läinudki,eelmise aasta uinak mägedes veel selgelt meeles.

99 tuli väga ilusti.Teel 69 saime kokku Ehtel&Riikaga. 98>68 ikka koos, mingeid häguseid sihte ja reljeefi.100-sse plaanisime minna rajakest mööda, teised jäid meist maha lootes sihtidele.Kui jõudsime "sihi lätetele" oli see küll kõike muud kui siht.Tagant jõudsid uuesti järgi ka Ehtel,Riika ning suundusime ühiselt punkti poole.Läbitavus oli ikka väga kehv,aga ega see üllatus ei olnud.

Ja ega rohkem midagi juhtunudki.3 viimast punkti (77,78,20) tulid suht kergelt  kui nii on viisakas öelda 87 kilomeetri viimase osa kohta. Finišis nagu ikka suurepärane vastuvõtt,palju rõõmsaid nägusid plaksutamas ja lahe ööpäevane seiklus sai õnnelikult lõpu.

Tulemuseks suurepärane 223 punkti ajaga 23 tundi 17 minutit.Koht esisajas ehk 95.(startis võistkondi 245) ja segavõistkondade 35.koht. Kilomeetreid 86,9 ja linnulennulist 58,6.Sõbrad siit ja sealt ei jäänudki väga kaugele oma punktisummadega.


Mis head meelt teeb: no ikka,et mul nii kanged tüdrukud peres on. Heleri oli kummiga sabas vaid öö hakul,kui pigem väikest motti vaja oli sellest, ülejäänud aja kulges vapralt sellises raskes looduses.Helis teab täpselt mille nimel tööd teeb ja ükskord see kõik ka tasub ära! ; Estonian Ski Orienteers/HP-Sport Team - 286 punkti ja segajuuniorite kuld.Tublid Kadri,Sander ja Andres ning kindlasti sellele aluse pannud Sass/Aleksander. Ja ülejäänud hunnik medaleid mida kaasmaalased kaasa tõid!



Oleksid: Helise juhtimisel oleks nad kahekesi (no mis kasu minust oli - vaid turvatunne öises metsas ja külakoerte puhul) ju olnud naiste 15! Juunioritest kindlad medalikohad,kui see ebaõiglane pandeemia ...

Kas oli raske ka ? No ma ei teagi,enam ei mäleta.Samas võimas oli küll,seda ma mäletan! Mäletan kõiki toredaid tegelasi metsas. Ilusaid fotosid, mis korraldajad kiiresti edastasid lehele ja lahedaid kaadreid ,mis ise sain tehtud. Nagu Ukrainas Heleriga laulsime: Rogain on äge, rogain on lahe; vahest on lage,vahest on mäge; rogain on äge, rogain on lahe; vahest on mäger,vahest on ...koer ... jne.


Ahjaa,lõpp oli hirmus. Äike,padukas,kõik sai märjaks,no absoluutselt kõik ja siis sõida 5 ja pool tundi.Kuramus,selg jäi pärast haigeks.Helise viisime tagasi laagrisse,tal jäi vist pisut puudu koormusest :)

Tuesday, December 24, 2019

Väike heategu alla 4-tunniga

Eelmise aasta detsembris osalesime esimest korda Stamina-Audi Vana-aasta teatemaratonil ja kuna see oli päris tore,tegime otsuse ka sel aastal osaleda. Käisime oma advendireisil pisut varem ning sel laupäeval olime stardis.Ilm oli eelmise aastaga võrreldes oluliselt parem, kuigi mullused lumi ja pakane olid omamoodi ägedad. Sel aastal sellevõrra siis kergem puhtal asfaldil joosta.
Esimesena läks oma 8,44 kilomeetrit jooksma Heleri, siis Juula,mina,Meelis ning lõpuetapp Helisele.
Peale Heleri head sooritust oli selge,et kamba peale saame sel aastal sellest 4-tunnist vähemaga hakkama. 2018. aasta aeg oli 4:01:48, koht 85-s.Sel korral ca 18 minutit parandust 3:43:26 ja koht 109 tiimi seast tubli 78-s. Väga tore üritus ja väike heategu,sest iga osavõtja toetas sellega sel aastal Eesti Agrenska Fondi,kelle missioon on aidata peresid,kus kasvab puudega laps.
Eelmisse nädalasse jäi ka meeldiv üritus, kui EOK tänas selle aasta tiitlivõistluste medalivõitjaid. Ott,Martin,Magnus jpt sinna küll kohale ei jõudnud. Meie omad tublid Rogaini MM-i juunioride pronksivõitjad Helis,Kadri ja Kaarel olid kohal ning tänu Helisele ka mulle taaskord tänukiri olümpiakomiteelt.
 

Värve täis Sünnipäevajooks

19.oktoobril jooksime 11.korda HP-Sport team`Sünnipäevajooksu."Suured" ei tee meile seda just liiga kergeks ehk kui varem saime joosta kenasti nädal peale TA OK rogaini, siis nüüd toimus eelnevalt veel Libahundi sügisetapp ja meile jäi oktoobri keskpaik.Joosta saab ju kõiksuguse ilmaga ent õhtune pargiafterkas on külma ja meretuule korral veidi ebamugavam. Aga taaskord paistis hommikul päike ning nii kena pidupäeva polegi ammu olnud.
Kell neli päeval oli taaskord selge,et ei õnnestu õigel ajal starti anda.Tuleb välja,et seegi on osa meie traditsioonist.Ikka leidub keegi,kes soovib startida teisel ajal,koos kellegagi või teises suunas kui mina seda vajalikuks pidasin.No ja ongi tore loomulikult,sest eks jooksuformaat ole sellisteks vaidlusteks soodustav faktor.Jookseme ju oma ca 6 kilomeetrist rada erinevate stardiaegadega ning alates eelmisest aastast ka erinevas suunas.Reljeef ei anna kumbagi pidi joostes eeliseid ja tore on kui keegi vastu jookseb. Helise video 2018 jooksust .
Minu start jälle koos Helisega,aga nüüd saime minna eri suundades.Peab ütlema,et oli tõeliselt põnev. Ootasin huviga kumb jõuab 3 km märgi juurde enne ja oh imet,täpselt poolel distantsil kohtusimegi. Rajal oli veel palju meeldivaid kohtumisi ehk mis saab toredamat olla sellisel kodusel mõõduvõtul.Ise oma rõõmuks ju seda teemegi.
Viimased 300 meetrit saabub ühine lõpusirge ja no küll ootasin,kas näen Helist või on ta  juba finišis.Sel korral oli tal see õnn olla kiirem,tubli!
Lõpuks olid kõik 21 startinut kohal.Soe tee ja soojad muljed ning ettevalmistused õhtuks võisid alata.
Õhtul kogunesime parki ja läks tavapäraselt kenasti.Igaüks oli lauale midagi maitsvat toonud, Juula lastega tordi valmistanud ning suur pott sooja supiga soojendas meie fotomontaaži vaatamist. Kõik,kes meie tiimi esindanud, on võimalusel fotole püütud ja meenutusteks suurele ekraanile vaatamiseks seatud.
Diplomid jooksu eest;Tänutähed 26-le esindajale;medalid neile,kel juba X-s sünnipäevajooks;rekord sai purustatud;Ananass parimale eneseületajale ja Aasta tegijad väikese karikaga õnnitletud.Ehk siis esimest korda läbiti rada alla 21 minuti - Kaarel viis rekordi 20,59 peale.Naiste rekordiks on Helise  26,18 juba aastast 2012 (!!!).Oma aega parandas sel aastal kokku 4 jooksjat (Kaarel,Heleri,Tiina ja Tõnis) ning Ananassi vääriliselt enim neist (-6,49) Tõnis.
Aasta tegijad olid kindlasti rogaini segajuuniorite MM-i pronks Helis,Kadri ja Kaarel. Kui hispaanlased ei raatsinud neile mingit mälestuseset sel puhul kinkida on pisike HP karikas seda asendamas vähemalt.
Eelmise aasta eeskujul andsime pisut varem üle Tänutähe kellelegi,kes meie arust motiveerinud-toetanud noorte osalemisi rogainidel. Eelmisel aastal sai püsivate naeratuste ja toetuse eest selle Anu, nüüd ütlesime aitäh Libahundi meeskonnale.
Igatahes pidu oli tore,mõtteid jagus lõkke ääres arutamiseks küllaga ning jääb loota,et need sügisvärvid veel pikalt meid rõõmustavad. Ehk siis sügiseselt värvilised puud ja nostalgilised erksavärvilised osalejad jooksul.
Hommikul vara pidime olema linnas,et osaleda sulgpallivõistlustel Isa-Ema-Laps. Mina Heleriga segapaaris saime 2 head kaotust ja 2 veel paremat võitu ehk 4-s koht.Ja Helis Heleriga naispaarist 3 võitu 1 kaotus II-koht.Õnnitlused!

Friday, October 18, 2019

Panga peal ja panga all,Libahunt Paldiskis

Libahundi sügisetapp viis meid kevadega sarnaselt taas Paldiskisse. Kui kevadel viidi meid laevaga Pakri saartele,siis nüüd vaatasime poolsaare üle. Nagu juba heaks tavaks saanud regas meie tiime Libahundile lausa 5 võistkonda 12 osalejaga. Tänud tublidele HP-Sport team` osalejatele :  Helena Z, Henn , Kadri, Andres, Liina, Märten, Heleri,Juula,Sigrit,Helena,Jens-Romil ja Heiki.
Helisel olid sulgpallis võistlused Küprosel,seega oli vaja leida asendaja,kes oleks toeks kaardilugemisel.Sigrit oli suurepärane valik selleks. 
Lähemalt saan rääkida vaid meist ehk HP-Sport Team Plus tiimi rännakust. Kui mõni aeg tagasi selgus,et väike sugulane oli oma taskuraha eest matkapoest kompassi ostnud (?!) ja ta soovis orienteeruma minna,siis kõlas loogiliselt ta Libahundile kaasa kutsuda. Jensi vanematel ei jäänud mingit võimalust keelduda nii heast pakkumisest ja esimene võistlus 6 tundi rogaini oli tõsiasi.
Start väga optimistlikult ehk lausa jooksusammuga ja pidin lastele meelde tuletama, et rajal oleme pikalt ning hetkel ei pea maksimumiga panustama.
Rajavalikus tegime esimese punkti raudtee äärde. Libahunt oli osavalt ära kasutanud soomusrong "Wabaduse" viibimise Paldiskis ja paigutas KP 34 vagunite vahele.Põnev,ent aega polnud ehk edasi aia nurka KP 31. Kenad sügisvärvides puud ääristasid tänavaid ja peagi algas ka sügisene vihmasabin. Ägedad pilved ja vikerkaar, kõik nagu korralikul sügisrogainil peaks olema. Vihmajoped enne 33 selga ja Peetri kindluse suunas. Rajaleidjana lasin sisse apsaka ehk lähenesime punktile panga poolt ja olime sunnitud väikese kaare sisse tegema.Ülesanne ise tundus lihtne ja lastesõbralik.Viska palju tahad ning lapsed said kordamööda visata. Korvile lähenedes sai väikesest vimkast paremini aimu. Mõnus tuul viis ketta korralikult lendu ja nii sai seal mitu korda loobitud - meie ülevalt poolt ja Helena uuesti alt üles. Lõpuks sai tehtud ja edasi pangale. Vihma enam ei olnud,aga tuul merelt oli korralik. Helena buff võttis mingi hetk tuule alla ning lendas suure kauni kaarega põllule.Saime kätte.Veel paar punkti ja olime trepil kus pangalt laskuda sai. Inimesed tulid KP 72-st ja hoiatasid,et seal on suht ohtlik. Samas nägin minemas oma kollaseid jopesid,ehk Heleri,Juula,Siki olid vapralt teel. Tegin kiir
elt riskianalüüsi ja otsustasime,et kui Paldiski etapp juba siis tuleb pangalt võtta,mis võtta annab. Võssis jõuab mujalgi tuustida. Panga all oli lõik,kus laine peksis vastu panka ehk pidime ootama lainete vahet. Saatsin lapsed ükshaaval "ohtlikust kohast" läbi kuiva kohani ja nad said hästi hakkama.Tagasi tulime sama teed,sest kui eelnevad tiimid läksid otse ülesse,ei hakanud ma lastega proovima.Võtsime kõik poolsaaare otsa punktid ära ja tagasiteele.Kui esmapilgul oli hea lihtne minek,siis päris elus oli orienteerumist mõnuga.KP 47 oli aega juba veidi piiratult ning pidime hoolsad olema. Õnneks oli lastel jaksu küll ja enne õiget aega olime finišis. Ägedad lapsed,pidasid vastu, olid rõõmsad ja u 21 kilomeetrit läbitud - võib vaid kiita!
Auhindamisel oli rõõmu,sest HP-Sport team /Heleri,Helis,Juula/ said kaela kevadetapil teenitud PERE klassi I-koha medalid. Lisaks HP-Sport team`le taaskord suurima organisatsiooni preemia 
TULEMUSED
.



  

Meie võistkond :

My photo
Meie võistkonnas on Helis,Helena,Heleri,Juula,Heiki ja Taavi;Abiks on olnud Mari-Ann,Küllike,Siisi,Kadri,Carmen,Mihkel,Eelmistel aastatel ka Jaagup,Tõnu,Rasmus K,Mari,Marie,Elina,Aveli,Meelis,Oliver,Kaie,Kristi,Krissu,Tõnis,Tiit,Liina,Kaarel ja Heli. Põhilised "lõbustused" : Rogain,XDream,jooksmine,orienteerumine,sulgpall ja Helisel varasemalt ka iluuisutamine

HP-Sport team karikas - 2009,2012;2015 HELIS ; 2010,2011,2013 HEIKI

HP-Sport team karikas - 2009,2012;2015 HELIS ;   2010,2011,2013  HEIKI

Kontakt

  • heikipajuste at hot.ee 525 77 20
  • juulakene at hot.ee

Punktitabel 2015

  • Helis 6 p
  • Heleri 4 p
  • Heiki 4 p
  • Helena 2 p
  • Juula 2 p

Viimaseid matkasid:

  • 18.12.11 Advendireis Võrus
  • 14.07.11 Rongiga Tartu AHHAAs
  • 12.07.11 Ratastega Kolga-Kahala-Tsitre
  • 25.06.11 Kilplala-Väinjärv
  • 24.02.11 Stockholmis