Ringiga ümber Ülemiste



Kena laupäevahommik olime "sunnitud" jooksma ümber meie joogiveevarude ehk osalesime Ülemiste järvejooksul.Taaskord oli HP-Sport team kohal 4 jooksjaga  /nagu ka Harku järvel (Mari-Ann) ja Kõva mehe jooksul (Rasmus K)/ nii et asi edeneb,Sügisjooksul on meid vähemalt 5 juba! Aga see selleks,starti läksime kõik oma suurte eesmärkidega ja saime need ka enam-vähem täidetud.Ilm suurepärane, tuult peaaegu polnudki,päike pisut liig palav.Kohe alguses kaotasin Helise silmist ehk siis ta jäi minust tahapoole.See oli ka ilmne,sest ta oli eelmisel päeval pisut haiglane ja head tulemust loota polnud võimalik.Tempo oli minu tavapärane kuigi ilma trennita arvasin,et oleks hea pisut aeglasemalt minna,ei suutnud.3-6 kilomeetril oli hea joosta koos Andresega ja hea tempo püsis.Siis jäin maha ning mulle jõudis järgi järgmine sulgpallur,Toomas.Koos jooksime kuni 9. kilomeetrini siis läks ka tema ehkki oli kogu aja nägemisulatuses.Künkad alates 11-st kilomeetrist tundusid rasked,aga läksid jooksutempot vaid pisut kahandades.Väike vihmuti enne finišit andis veel piisava ergutuse ning saigi 14 km läbitud.Enne finišijoont möödusin veel 2-st kaasvõistlejast sh Toomasest. Ja kuigi oma parimat aega 1.09.20 ei suutnud korrata, tundus 1.10.35,6 mulle hea ajana ning olin vägagi rahul.Seda enam,et kiirus oli täpselt sama,mis Harku järve 7 km puhul (?!).Uskusin,et Helis on vahepeal,kui fotoka võtsin finišisse jõudnud ja läksin Juulale vastu.Üllatuseks tulid nad kahekesi koos vastu,Helis pisut eespool.Veel pisut jooksmist ning aegadega 1.21.01 ja 1.21.33 olid nad finišis.Kui Helis kaotas suurelt oma parimale ajale,siis Juula parandas oma aega tervelt 7,5 minutiga ! Väga Tubli! Vaatamata kõigele oli Helis N16 klassis II-kohal.Oma teisel jooksuvõistlusel osalenud Mari-Ann oli ka peagi finišis ja samuti jääb vaid kiita,sest 14 kilomeetrit on piisavalt pikk distants. Väga Tublid !  PS Võistlus karikale jõudis viigini ja ega Juulagi enam kaugel pole /13-13-8/.

Rabas ja mudas ujumas

XDreami III etapp toimus Raplamaal pesapaigaga Kaerepere.As usual ei teinud me erilist trenni ja päev enne starti sai tõsisemalt mõeldud kuidas kohale sõita.Öö enne ehk siis pühapäeva varahommik u 5 äratas meid ja paljusid teisigi siin poolsaarel päris asjalik välk-pauk ja tuulispasane torm.Õnneks ei kestnud see mitte üle paarikümne minuti ning murdis vaid väheseid "oksakesi".Uinumist enam eriti ei olnud ja 8 paiku olime kuuekesi juba autoga teel Raplamaale.Kohal tekkisid üllatavad probleemid meie Plus tiimil,neid ei leitud nimelt stardinimekirjast.Hakati juba varunumbritega arvestama kui õnneks üks korraldajaist taipas vaadata B-raja nimekirja.Seal nad kenasti olidki ja õnnestus ümber regida nende omale - C-rajale.Stardihetkeks oli ilm muutunud juba suurepäraseks päikesepaisteks ja meile ennustatud ujumine ei tundunudki enam nii hirmus.10.40 läks C-rada liikvele ja nii ka Helis,Siisi ja Kadri teiste seas.Veel veidi ja kohe ka meie /mina,Juula ja Taavi/.Start ratastel ja kohe hajutusega kõik 3 eraldi punktidesse.Õnneks olid B ja C variandid veidi kattuvate teevalikutega ja sinna sõitsid Juula-Taavi.Mina läksin pisut pikemana (tegelikkuses küll vist mitte) tundunud A-variandile.Sõit suurepärane,leidsin pikal tuulisel sirgel ka kaaslase kellega korralikult tööd jagada, kuni ... pikal kruusasirgel jäin veidi kauemaks kaarti vaatama,tempo u 25 kmh juures kui kaugel eessõitnud neiu oli hoo maha võtnud ning just minu rajal seisis.Kui lõpuks nägin teda oli meie vahe olematu ja surusin piduritele.Hämmastavad ketaspidurid peatasid ratta pea momentaalselt,kuid mind ei pidanud miski,tegin korraliku õhulennu.Õnn et oli kruus mitte asfalt,et neiu ei saanud absoluutselt pihta ja et ma enam-vähem ja ratas päris terveks jäid !Hiljem kodus leidsin ka paar sinikat,kuid võistlusindu see ei seganud.4. punktis tekitas kohalik maaomanik meie väikesele grupile ühes suunas liikujatele väikese väljakiutse ja minule tähendas see,et lugesin kaarti veidi valesti.Kaotasin u 4...5 min enne kui õigesse punkti sain (nüüd tagantjärele võib öelda,et kui siis vaid 1 koha võrra tulemustes).Taasühinemine võistkonnaga turbaraba serval.Lisaülesandeks anti 6 vineeritükki ning pisut tugevat nööri - pidime valmistama endile räätsad.Võib-olla üritasime liiga hoolikad olla,aga aega meil kulus omajagu.Samamoodi kulus aega ka korduvatele nööride ümbersidumistele enne kui parim sai leitud ja räätsad ka püsisid jalatsi küljes."Läbida 2KP-d 7-st "oli vaja sooritada rabas ?!,vaadates kaarti täiesti jabur käsk.Ainult suund 93-94 oligi otsetee järgmisse 10-sse punkti.Korraldajad mängisid meie adrenaliiniga lihtsalt! Läksimegi antud rada,oli lihtsaid ja raskeid kohti ning oli ka päris raskeid kohti,kus jalga koos räätsa ja tossuga kätte saada oli päris vaevanõudev tegevus.Meenusid kõik need korrad kui meid on "hooletult" ilma turva- või räätsavarustuseta läbi rabade/laugaste lastud minna ja ei usu et nüüdki tegu turvalisuse otsimisega oli,lihtsalt väike mõnus lisa tavalisse xdreamargipäeva.Ms ühesuuruste vineertükkidega anti eelised naistele - neil veidi kergem kaal; ja võeti ära meeste pluss - suurem jalatsinumber !!! Tegelikult oli väga mõnus rabamatk ja kunagi tahaks oma lastegagi minna isetehtud räätsadega rabasse (nööri võtaks vaid vähe vabamalt kaasa),hea idee igatahes.Punkt 10 tõeline maiuspala,vähemalt minule.Ees seisis ujumine u 700 meetrit rabalaugastes ja sellise palavusega oli see parim mida soovida.Lubatud autokumme-päästeveste väga leida ei olnud,lõpuks saime Juulale ühe autokummi ümber,sellele kinnitasin kaasavõetud pika kumminööri ja teist otsapidi enda joogikoti külge.Sulps vette ja puhkus võis alata.Meie tempo oli kiiduväärne ja edenesime jõudsalt.Selline puksiir oli väga hea mõte ,plussiks veel see,et nööri külge sattus vahepeal paar tüdrukut lisaks ... kahjuks ajas Juula nad sealt ära.Igatahes rabaujumine oli supermõnus ja tulemus päris hea.Kaldal uued lisaülesanded - kõver vibu /selgus,et Juula peab õppima seda mida me lastena Leesil kogu aeg tegime/ ,karusell ja võrgurada.Saime hakkama.Jooksuetapp,mida läbisime suhteliselt jalutades - taas ratastele - kraav kanuusõiduks ja veelkord jooks.Sealsed punktid puude otsas nõudsid tõsist ronimist ja kulutasid mõnuga meie jõuvarusid.Jäi veel rattasõitu 6,6 km kaardil märgitud joont mööda ja pidime leidma 2 punkti.Juula arendas lõpu eel üllatavat tempot ning olime peagi Valtu staadionil ootel vaid staadioniring skyrunneritega.Kuni neid ei näinud ei osanud arvatagi millega tegu,kui nägime sai selgeks - Pistoriuse jooksujalad.Teised aitasid nad mulle jalga ja toetasid mind,sest ega ma nendega liikuda ei suutnud küll väga.Finiš! Suurepärane võistlus oli.Tulemus mulle üllatus,selle hooaja parim koht 70. (144-st) kaotust võitjatele loogiline 2 tundi - meie aeg 5.47,55. Segavõistkondadest väga hea 17.koht (42-st). Mainimata ei saa jätta ka pakutud mulgi putru ja Saku õlut ! Puhas rõõm käia sellisel võistlusel! HP-Sport team Plus`kannatused olid rajal veel jätku saanud.Algselt heal 2-3 -l kohal püsinud neiudel juhtus tõsine tehniline tõrge jalgrattaga.Õnneks said nad lõpuks sellest jagu,aga põhjustatuna äpardusest tekkis kaardilugemisel viga ja sõideti kaardilt välja !? Pole hullu,koht 12-s (19-st)aega kulus 3.11,45 ja rattal läbiti u 17 kilomeetrit. /FOTO skyrunneritega - XDreami lehelt/

Heleri teenitud karikas !!!

Suvi lõppemas,peaks äkki aeg-ajalt netis ka miskit kirjeldama oma tegemistest. Millest alustada on veidi keeruline,äkki siis värskemast pihta ja tasapisi edasi ?! eks näis.Augusti keskpaigas on meil kindel lemmik Kuusalus Lauritsapäeva-jooks. Vaid 5,2 kilomeetrit,aga siiski kodukandi värk ning kena rada kaunis metsas. Helis loobus mingi teise ürituse nimel ja nii läksime neljakesi.Hommikul käisid Helena-Heleri vanavanematega Tapurlas Naksitralle vaatamas.Lastejooksudele ei jõudnud,aga lapsed on piisavalt tublid ning Emme oli nõus ohverdama ja jooksma koos Heleri ja Helenaga nende tempos.Ise läksin veidi kiiremini,aga kuna intriigi (mina vs Helis) ei olnud ja trenni me ju ei tee siis mitte piisavalt kiiresti.Siiski läheb 5 km ruttu,märge kirjas jalutasin perele vastu.Jõudsin aina kaugemale, aga ei kedagi.Lõpuks nad tulid vapralt,Heleri oli suutnud end Juula kukile ära rääkida.Palju ta seal küll ei olnud,kuid pisut meie kokkulepet ta rikkus :). Lasime Helenal Emmega oma teed minna ja tulime tasapisi järgi.Viimased paarsada meetrit oli Heleri samm nagu ei kunagi varem ja lai naeratus näol - noorimale jooksjale suurim aplaus nagu kirjutas Sõnumitooja ja see ju meie lõvikutsikale meeldib ! Hiljem auhinnati taaskord KÕIKI osalejaid.Üks auhind,kena karikataoline lillevaas kuulus tagumisele ehk siis Helerile.Tubli tüdruk! Lisaks veel loosiauhinnad mida jätkus jah kõigile osalenutele,meie pere sai näiteks korvpalli,hea vööl kantava joogikoti rogainidele,taskuarvuti,veel ühe palli,lendava taldriku,särgi ! Mina kokkuvõttes 27.,Juula,Helena (44.16),Heleri (46.36) kohtadel 56-58.