XT-Loksa mõnusalt lähedal

Sügisrogain oli tõesti lähim võimalik kus rogain saaks meil vist toimuda.2006.a TAOK rogain jõudis kaardiservaga veel veidi ligemale, aga see oli juba ammu. Kuna siin anti plaani teha vaid 5-minutit enne starti tuli see natuke kasuks,et midagi ümbruskonnast tead. Samas selgus hiljem, et nii hästi ka ei tea ning läbitavus metsas oli tihti üllatuseks kehvapoolne ja nii hullu padrikusse pole veel enne sattunudki kui siin mõnes paigas. Startisime : HP-Sport team /Heleri,Heiki/ ja HP-Sport team Ananassisõbrad /Helena Z. ja Tõnis/. Kuna rajameister oli teinud päris põnevad valikuvõimalused jätsime enda suunaks mere äärest Lohja järveni,vaadata seal kaugele oleme jõudnud ning siis otsustada kui kaugele itta jõuame.Algas kenasti, võtsime 23>32>38>61 ,üle tee ning veel kolm punkti mis viisidki meid järve lähedusse ja 75-st otsustasin minna 37 suunas. Valik otse metsast oli küll kahjulik meie tempole, sest kulutasime seal rägas palju aega. Rajale saades sattusime kokku

Helena-Tõnisega ning Saba vk-ga.Koos võtsime 37, 66 ja järve ääreski olime koos. Järv oli osavalt piiratud punktidega,millest kuidagi ei soovinud loobuda ja samas head ringi teha oli ka suht keeruline. Meie valisime igastahes 91>45>86>73, sest läänekaldast tulles oleks 91 jäänud edasi-tagasi jooksuks ja soov 82 võtta oli suur. Edukalt tehtud oli järgmine KP54. Võib öelda,et see punkt uinutas korralikult valvsust - just selline hea nähtavusega mets,mida siin Lahemaal oodata võib.Seega otsustasime enne 93-e võtta ära ka 44 Kotka paisul. Sageli sõidame siit mööda,aga lähemale

pole kunagi astunud, peab käima.93>52 ikka mõistlik mets ja tundus ,et jõuame kenasti. Ja siis äkki kaardil "vaid" 3 cm valget ala,mis suunaga minnes ei oleks miskit rasket ,aga see valge oli nii kohutav mets kui vähegi olla sai. Kell aina tiksus finiši poole ja me nagu ei saakski metsast läbi.Lõpuks rada ja ka punkt ent aega vaid 25 minutit. Plaan 62>60>Finiš kahanes vaid 60>Finišile ja seegi oli ohus aega jõuda. Õnneks oli Heleri ülimalt tubli ning kogu järelejäänud aja olime heas jooksutempos, kaotasime üleajaga 2 punkti siiski. Ei hullu,olime rahul ja eriti hea meel oli,et Heleri oli kogu raja kenasti kaarti jälginud ning jooksnud korralikult.

Mingit edu ei osanud oodatagi kuni selgus,et olime Pere klassis II-koha saavutanud (miskipärast on tabelis meil 3.koht, mis esimesele tiimile ette heideti ei oska öelda,äkki oli vanusepiir ületatud) No väga uhke! Üldtulemuste koht ei olnud ka nuriseda midagi. Ananassisõbrad olid saanud meist punktiga ette ja oma Noorte klassis teenitult võidu võtnud. Tublid! Aasta kokkuvõttes neile Noorte klassis I- koht, meil jäi Pere-klassi kolmandast kohast puudu vaid 11 punkti.
Ei saa jätta mainimata,et korraldajad suutsid üllatada sellise ägeda maastiku ja punktiasetusega,et oli üks põnevamaid etappe vist.

Rajale ei jäänud kedagi

Tavapärane septembrialguse nädalavahetus blokeeris taas suvilas töötegemise ehk kõik kes vähegi
tahtsid ja suutsid tormasid vist jooksma sel nädalavahetusel.Võtsime meiegi sellest peaaegu maksimaalse. Puudusid vaid noortejooksult ja lastejooksule meil keegi enam ei kvalifitseeru.
Kunagi kui jooksule sai regatud ega siis pannud tähele,et 10-t kilomeetrit joostakse laupäeva hilja õhtul. Seega panin end kenasti kirja nagu eelmisel kahel aastal ja startisin sinna kombe kohaselt päris-päris viimasena. Sel aastal nõudis see erilist tahtejõudu, sest tundus, et ma ei olnud ainus kes soovis viimasena rajale minna. Kokku kestis tulek Olde Hansa juurest 14 minutit !!! Kerichi finišini oli jäänud vaid 16 minutit kui rajale "tormasin". Jooksma sai hakata peale 3-t ja selleks oli kulunud juba pea pool tundi. Ühesõnaga plaan miks sealt lõpust alustan - anda lastele piisav edumaa, et neid siis hiljem rajal innustada kipub aeguma. Lisaks oli enamus rahvahulgast sini-must-valged ja nii ei tundnud niikuinii kedagi väga ära. Helenale jõudsin siiski järgi kuskil 6-l kilomeetril. Kena oli vaadata millise rõõmuga ta seal jooksis. Helerit ei saanudki kätte, jõudis pisut enne mind finišisse. Tublid! Hommikul maratonile! Mina, Helis,Meelis esmakordselt, Juulal neljas juba. Sain hea alguse ja tiksusin Andrese sabas veidi aega. 4 tunni õhupall sai mu Vabaõhumuuseumis (18km) kätte ning kadunud nad olidki. Ise olin plaaninud 4:25 … 4:30 nii et varu oli piisavalt. Umbes 25 peal hakkas eilne 10 kilomeetrit valusalt kätte maksma, õnneks oli 21 km jooksjate hulgas palju tuttavaid ergutamas ja nii edasi. Mõned viimased kilomeetrid andsin siiski veidi alla ja jalutasin. Lõpuks enam-vähem nagu lootsin 4:28. Helis ja Meelis olid saabunud juba varem, peagi tuli ka Juula. Kõigil parim aeg maratonil. Ei midagi üllatavat, hulgi osalemisi läks taas klubile kirja: 10 km- Heleri, Helena,Katriin,Mari-Ann,Heiki;21,1 km- Sigrit ja Heinrich,
42,2 km- Helis,Juula,Heiki,Meelis.
Teisipäeval saabus mu kingitus,mis pere aprillis kinkinud oli - tekkis aeg spordiarstile. Päris vahva oli 2 päeva peale maratoni koormustesti teha ;). Jooksin lindil aga täitsa normaalselt ja kõik oli korras (sain kiitagi) seega ei mingit õigustust,tuleb edasi joosta.