Piima pole,lehm surnud !?

Jah,selline tõsine pealkiri iseloomustamaks meie rattamatka.Puhkus hakkas pihta ja vaja kohe kusagile liikuda.Eriti kaugele ei soovi minna ja kas peabki.Piisab kui lahkud kodust,võtad pere ja telgi ning vaatad vanad tuttavad kodukandi paigad üle.Sellest juhindudes panime esmaspäeval rattad autole ja sõitsime Kolka.Loomulikult lubasime endile jäätised ja alles siis olime valmis sõiduks.Kolga - Kahala - Soorinna.Pole isegi ammu sõitnud neid teid pidi ja liiatigi veel rattaga.Helenal oli see alles teine suurem rattamatk,seetõttu pidasime vahepeal hoogu,et uurida väsimuse kohta.Seda ei olnud ega ka tulnud päeva lõpukski.Iga peatumise peale aga rebis rattakäru võrgu lahti väikene reisihuviline,kes nautis päeva täiega.Kui varem võisime vaid aimata kuidas seal kärus nähtavusega on,siis nüüd on selge,et Heleril jäid nägemata vaid asjad mida ta ei soovinudki näha :).Jõudes veidra nurga alt Kuusalu-Leesi teele olid lapsed üllatunud pisut,sest tavapäraselt me nii ei liigu.Edasi läksime Loo-Andineeme randa,kus tegime väikese lõunaoote ja katsusime varbaga vett.Rannas oli väike puhvet vaadikalja jm taolisega ning kuigi menüüs kohvi ei olnud sain ma peremehe enda varudest kauba peale (+).Metsateed pidi Jõekääru kalapüüki jõudes läksid väiksemad hüppama,Helis ootas õngega ca 10 minutit,kuni forell otsustas õnge otsa jääda.Igatsesin mõnusat kiirsoola(ja tegelikult vaid selle pärast sinna läksimegi),aga pererahvas pressis suitsu peale.Lõpuks leppisime kokku,et pool läheb suitsu ja teine soola.Et suitsuga läheb 20 min aega lisasin matkale ka Tülivere tamme juurde sõidu.Mööda maanteed on liig tavaline,seepärast mööda metsateid.Tamm ikka oma vana koha peal ja sama võimas kui lapsest saadik mäletan.Tagasi läksime suurt teed mööda ja kuni kala järgi põikasin vedas Helis Heleri käru kuni Loo sillani.Oh häda,soolakala oli filee asemel viilutatud ja siis soolatud,totaalselt vale värk (-).Tõustes Muuksi teele oli näha liginevaid pilveid ja otsustasime,et vihmavarjuks sobib Turje kelder väga hästi.Teel sinna läbisime "Udumuna talu" maid,mida kaardilt võite jäädagi otsima.Leida võib vaid Alttoa talu,aga seda said Juula ja Helis alles kodus aru.Udumuna on eeldatavasti aga Kälimeeste järjekordne elukoht (?!) või siis mitte,igatahes olid kohal Hilje Murel,Vaarik jt.Jõudes mu ühte lemmikpaika ehk siis Turje keldrisse keetis Juula meile suppi ja lahendasime suitsukala ära.Väljas sadaski vihma ja kuigi meie kõrtsituba oli ka pisut niiske ja külm olime vihma eest varjul.Muuksi mäest laskudes ei soovinud Helena piisavalt pidurdada mis on loomulikult mõistetav,kes ei armastaks kiirust.Meie aga rikkusime ta tempot ning sundisime pidureid kasutama,oh meid küll.Lõpuks saime oma vihma ka kätte,aga see ei seganud ning ring hakkas Kolga suunas lõppema.Veidi enne Kolgat asubki see omal moel mälestusmärk piimapukile,kus piimamannerg ja suur silt erakordse aususega - piima pole,lehm surnud:).Ööbima sõitsime Tsitre telkimisalale.Mõnus õhtusöök,käisime mere ääres ja tundsime end hästi.Kell 2 ja kell 6 äratasid meid tulevärgid ja paugutamist oli ikka päris pikalt ning lähedalt. Hommikul oli ilm vihmahall ja jätsime algselt plaanitud Uuri ja Kahala edaspidiseks.Toredat lähimatka tuli ratastel 41 km ja tõepoolest võib kodukandiski häid reise teha!