Tütrega jalutamas

Puhkus on üks tore aeg.Sel suvel oli osa puhkuseplaanidest osalemine Lätis Euroopa MV-l rogainis.Seega väike ringsõit ka Lätimaal ja ega pikemat reisi mujale seepärast taas ei plaaninudki.Et üritusi aga aina tuleb peale siis kirjutaks hetkel vaid võistlusest.Juba algas augustikuu,kuigi alustasin seda kirjatükki üsna pea peale Lätist saabumist ja enne kui päris tuhmuma hakkavad peensused.Nagu alati erilisi sportlikke ettevalmistusi me ei teinud ja lugesime vaid päevi kui kohal peaksime olema.Õnneks /kuigi Helisel oli väga kahju/jäi tal ära esimene selle hooaja sulgpallilaager ja õnn seisnes just meie logistikas.Nüüd saime varem ja rahulikult saabuda võistluspaika.Eelnevalt siis väike ring /sellest kunagi hiljem kui aega on/ Lätis ja reedel 22.-l kella 5 paiku olime Rauna Kiegelceplis.Telk ja auto said lähestikku,mis meie taustajõududele oli suhteliselt oluline.Käisime korraks ujumas ja seejärel pidulik võistluste avamine.Palju siis ikka neid spordialasid on kui üks harrastussportlane saab osaleda sellise tasemega võistlusel ja nii me seal istusime,kuulasime ja vaatasime lippude heiskamist.Osalemas oli 17 riigi esindajad,suurima hulga järgi Läti,Venemaa,Eesti,Ukraina ja Soome.444 meest ja 203 naist=kokku 647 sportlast 298 võistkonnast /+6h omad/.Õhtu enne võistlust oli ilm üpris ärev.Üle telklaagri käis korralik paduvihm ning eemalt oli näha välgutamist.Hommik,laupäev 23-l olid meeled ärevil,ilm klaarim ja hasart hakkas maad võtma.Saime oma materjalid,veidi hiljem ka kaardid ning jäi paar tundi aega plaane teha.Kuna statistiliselt oli Helis taas võistluste noorim,kaart näitas,et punktid ei asu väga kergetes asupaikades ja ööseks ei plaaninud me metsa jääda oli meil plaanis võtta ca 1/3 punktidest või siis 1/3 võitjatest,seega ligikaudu 150 punkti.Kaardil jäi meie valitud ala itta-kagusse.Kell 12 sai võistlus alguse ja meie taustajõud - Heleri,Helena,Juula - saatsid meid rõõmuga teele!Alla 10 minuti ja esimene KP-25 oli võetud.Massid püsisid veel koos ja tempo oli üllatavalt kõrge kuigi eks ka tee sinna oli lihtne.69 mööda rada sisse ja käes - 38 - 53 - 95 - esimene tund oli läbi saanud ja võis tempoga rahul olla.Kui valisimegi mõne teise rajakese olim punktis ikka koos oma "naabriteg" ja seega võib järeldada,et eksimisi suurt ei teinud. 74 kraavide nurk raskusi ei tekitanud ja tagasi teele,kus väikese teejupi peal saime kokku päris mitme tuttava võistlejaga sh ka Tõnu-Allaniga.Kuulsime ka,et 65 on suht tülikas minek,aga ei olnud ta nii tülikas midagi.Täitus 2 tundi ja koos oli juba 38 punkti ehk siis 19 punkti tunnis!Ei lasknud sellisel arvestusel eksitada,sest oli selge,et raskem osa alles tuleb ja tempogi aja jooksul langeb.-65 - 72 - ja pikem teekond punkti 64 mööda suurt teed.Seega tegime esimese "sokipeatuse" ehk siis korraks tossud jalast ja uuesti oma märjad sokid-tossud jalga.Oli ju selgelt meeles eelmise sügise jamad Taevaskojas kui sellele õigeaegselt tähelepanu ei pööranud.Ei mäleta enam kuigi täpselt,aga enam-vähem täpselt /kuigi arvasin,et peaks ammu kohal olema/saime läbi soode ja kraavide KP 99,hiljem kuulsime paljusid seda punkti kiruma,ise küll mitte.Mööda sihte ja kummalist niiti pidi olime teel 86.Keegi naljatles,et korraldajad on nööriraja teinud,aga punased postikesed andsid alust arvata,et oli mingi looduskaitseala piiride märkimisega tegu (!?).Taaskohtumine kaasmaalastega,kes aga ei usaldanud päris meie teekonda ning sammusime edasi ja õige ta oli,86 oli just seal kus profiil näitas oru põhja või mis iganes.Teede-rajakeste rägastik viis meid edasi - 70.Pisut enne seda oli joogipunkt ja kuna olime rajal juba üle 4 tunni olnud tegime ka pisut toidupausi.Nagu ikka koguneb rahvast kokku ja meiega koos oli nii Mercury omasid kui ka Eeva-Aivar.Seekord otsustasime lisaks joogivarude täiendamisele,mis kottides oli pea otsa saanud ka kuivad sokid panna.Juba reipamalt mäkke 70 ja sealt üle põldude,kraavide koos Aivari jt. - 94.Aivar otsustas sealt minna 37,Mercury 57,meie jäime mõttesse.Kui algne plaan oligi 57,siis 37 viis "kodule" ligemale ja tundus juba ahvatlevam.Nii me seal kõikusime kuni saabusid hea hooga soomlased,kes läksid 70-sse.Poolelt jooksult jõudsid nad küsida Heliselt,et "oi,ootko sä se pieni tyttö joka 3 vuotta sitten oli myös Karulassa?" No eks loomulikult sai väike lõvikutsikas äratundmisest jaksu juurde ja jäi pikem variant ehk siis 57.Lisaks mõttepausist tekkinud viivitusele tormas meelitatud pieni tyttö ennastunustavalt oksarisusse,kukkus ja lõhkus lisaks jooksupükstele ka põlve pisut.Pisarad alla surutud jõudsime laudani 57 ja edasi.Ees paistis Trusti (vist oli nii) asula ja arvasin,et korraldajad soovivad näidata meile vana puukirikut.Selle asemel nägime vana veetorni ja soist järvekallast.Kohalikul koolil ka plakatit,mis selgitas et seal toimub lauatennise laager,mis selgitas olukorda,et tervisejooksule sättis paar aasia päritolu treenerit.Joostes mööda jalgpalliplatsist arvasin end kuulvat eesti keelt.Helis arvas,et nii ei saa see olla,kuid minu miraaž vastas tõele.Hüüded "edasi" ja "kaitse" olid puhtas eesti keeles ja nüüd tundis Helis ära isegi ühe kooliõe kes jalgpalliga hoos oli.Veider kohtumine sellises pärapõrgus,aga eks neid eestlasi leiab ikka igaltpoolt parafraseerides Hemingwayd. - 44 - enne punkti 84 jõudsime järele Otepää SK-le,kes liikusid päris nobedalt.Kui elektrikarjusest mõlemad Helisega särtsu juurde saime liikusimegi koos otepääga vesteldes orienteerumisest Lõuna-Eestis,koolitusest ja üldse pudi-padist.Nagu sel puhul kipub minema põrutasime mööda punktist - 32.Viga ei olnud küll mitte üle sajakonna meetri nii et olematu.See punkt oli ka vist ainus meie valikus olnud punktidest,kus avanes kaunis vaade künkalt üle heinamaade järvele.Ülejäänud punktid nii kaunid ei kippunud olema. - 77 üle kraavide ja siin jätsid otepäälased hüvasti.Tundus veider,sest 61 oli ligidal.Hiljem rada vaadates on aru saada,et neil oli vähe ahnem plaan kui meil,aga mulle tundub meie rajavalik pisut parem.Meie jätkasime 61 - 45 -62.Viimasele pöörates oli päike loojumas ja mööda heinamaad läks ka kerge loha.Tee tundus turvaline,aga äkitselt haaras Helis jalast ning karjus,et herilased on kallal.Oli vaeseke täpselt pesale astunud ja vähemalt neljalt ka siraka saanud.Karta oli,et tempole ja plaanidele see head ei tee.Igaksjuhuks klaritiin põske,sest meil allergikutel on seda õnneks ikka tavaliselt kaasas,aga valu paistis päris suur olevat.Valu sai leevendatud vaid külma veega ja Helis oli valmis jätkama.Arvasin,et loobume nüüd 97,kuid Helis arvas,et kui juba on siia kanti tuldud siis võtame selle ka ära.Edasi liikudes võtsime appi juba lambid ja mäkke tõustes -100 oli juba päris pime.Punkti saime kätte kenasti,aga laskudes mäest oli kellegi kuri käsi võsa laastanud täiesti mõistetamatult.Mäe veer oli täis langetatud peeneid puukesi,samas kasvas neid seal ikka veel ja ei saanud ma aru miks seda tehtud oli.Ei olnud valikut puuliikides,ega visuaalses paremuses ... otsekui hea rajameister oleks palunud sortsidel kurja teha.Lõpuks rajale jõudnud tundus meie suund hääbunud olema ja kõigi vintsutuste peale ei hakanud me enam rabelema vaid leppisime olukorraga,kus tagasitee läks tühja ehk siis mööda punktsit 25,mis juba hommikul võetud sai.00.40 sisenesime hash house ja sõime kõhud täis.Hommikul tõustes nägime Tõnut,kes teatas,et lõpetasid oma seiklemised.Meie aga alustasime peale hommikusööki kell 6 jälle teed.24,hea ja lihtne.Edasi 50 suunas kuigi Helis arvas,et see on üks kahtlane punkt.Tal oli õigus kahjuks.Proovisime läbi soo,tulime tagasi,proovisime läbi raiesmiku sattusime kraavidele ja rajale,aga punkti mis minu arust oleks ka pidanud seal kraavil kopratammil olema ei olnud.Nägin,et Helis hakkas muretsema juba ning uuris kas ma ise ikka tean kus ma olen.Arvasin end teadvat küll,kuid tegime ringe mis tegime õigele kohale ei sattunud.Kompass hakkas ka hommikusegaduses mulle millegipärast valetama ja väitis,et põhi on seal,kus oleks pidanud lõuna olema.Mis teda häiris jäigi arusaamatuks.Eirates kompassi ehk liikudes "lõunasse" saime jälle teele ning otsustasime jätta selle neetud 50 otsimise.Miks meil siis aga rajaplaneering nii "rappa" läks ei oska enam "kaine" peaga öelda.Tegime igavesti pika -67 - 28 -29 -43,kui oleks võinud lihtsama 68-28-51-55 teha !? Ei tea,eks pettumusemotsioonid nullisid meie mõtlemise ja olime ju endale seatud sihi /150punkti/ ammu täitnud.Nii ta igatahes läks ja häbeneda ei ole meil midagi.Saak oli 162 punkti mis enamgi kui kolmandik võitjate 422-st.280-st startinud võistkonnast lausa 203-s ja arvestades Helise vanust ning minu orienteerumisoskust lihtsalt suurepärane!!! Kokkuvõttes saab öelda,et jäime rahule nii rajal veedetud ajaga,tulemusega ja üldse kogu üritusega.Õnneks oli ka perel ooteaeg lõbusalt läinud ehk siis koos reisitud kaasvõistlejate kaaslastega Raunasse jm ning lastel oli ka laagriplatsil paar sõpra kellega mängiti.Et mis tähendab pealkiri "Tütrega jalutamas",eks ta seda tähendabki.Millal teie viimati oma lapsega ca 17 tundi järjest jalutasite,suhtlesite ning maailma asju arutasite.See on üks päris mõnus tegevus,sest kui tavaliselt saab ikka aeg-ajalt võideldud omavahel siis sel rajal ei tekkinud küll ühtegi tülikollet.Kui paar korda väga rasketel hetkedel /herilased,pikk öine tagasitulek jm/ küsisin,et kas ta ikka tulevikuski tuleb isaga metsa siis vastus oli kindel Jah!Eks näis,aga EM-ga jäime väga rahule.Ahjaa ,rajal olime füüsiliselt ca 17 tundi,läbisime linnulennult u 53,3 km tegelikult vist kusagile 75...80 km paiku.Meie punktid:http://erc2011.rogaining.lv/results/teamresult_202.htm ; tulemused: http://erc2011.rogaining.lv/results/results24h.htm

Rongiga Leesilt Tartusse

Kes arvab,et see on ilmvõimatu siis ta eksib.Lihtsalt tuleb teha ümberistumine autost,mis liigub suunal Leesi-Soodla-Aegviidu rongile,mis liigub suunal Tallinn - Valga justnimelt Aegviidus/ võib ka Tapal,Jänedal .... /.Täna ehk siis eile nii me talitasime ja kell 7.45 olime rongil ning rat-tat-taa Tartu poole teel.Ainsana suutis taas uinuda Helena,teised püsisid ärkvel.Eks oma osa ka selles,et rongiga sõidame me vist tõesti ainult siis kui meil selleks soov tekib :).Kell 10,kui avati AHHAA keskus olime ühesõnaga paigas ja valmis kõiksuguseks põnevuseks.Kuna rahvast veel ei olnud oli vaba voli teha mida iganes.Alustuseks lift maa sisemusse /lihtne kuid mõjuv/,edasi kõiksugused toolid millega sai ennast lae alla tõmmata ning alla lasta,foto meie perest hetkel kui lõhkeb õhupall,sipelgate- ja tibude elu jpm.Üllatavalt "lihtne",aga ehmatavalt tõsine oli viltune laevakajut ja see teeb ikka puust ja punaseks selgeks,miks on raske väljuda kreenis laevast.Planetaariumis oli päris põnev,aga varane ärkamine hakkas hämaras ruumis mõjuma uinutavalt.Samas giidi jutt oli päris asjalik.Lae all trosside vahel olev jalgratas oli loomulikult lahe,kahjuks ei lubatud Helenat sinna sõitma /liiga lühike/.Heleri mängis pikalt kõiksugu veevärkidega,lisaks tegid helendavale seinale oma kujutisi jne jne.Tegelikult oli kõik nagu väga lahe,aga kui ma nüüd siin palju kiidan siis hilisemad minejad arvavad,et polegi midagi erilist.No eks mingil hetkel sai kõik ka nagu käidud ja eks mingi enda valmisolek ole ka oluline meeldivuse seisukohast.Robot-Zoo ... suhteliselt (-),töötoad lastele kindlasti (+) ja muidugi estronaudi /eesti astronaudi/ koolituskapsel kõva (+).Helis ketras seal vist vähemalt 6 korda,mina käisin vist 4* ja meie "argpüks" Helena oleks seal vist õhtuni keerutanud,aga sai käia "vaid" 3 korda.Laps,kes kartis sõita trolliga soovib nüüd aina veidramaid asju korda saata :).Ja mis kõige toredam,näost õhetades ripub tagurpidi ja kisab :"Lahe!" .Punkti pani kogu üritusele muidugi teadusteater,mis hilines vähemalt pool tundi,aga kui pihta hakkas oli heaks lõpetuseks.Katseid oli suht vähe,aga sellid,kes seda korraldasid - Tjorven /temaemakurinalitallekogueluks/ ja Kaarel /kes väidetavalt on pritsumees/tegid seda ikka täie rauaga.Oli tuld,suitsu,nalja ja paar head paukugi ja ükski katse polnud mürgine,kuigi põhja võib alt ära lüüa!Meie pere oli igaljuhul väga rahul ja kogu naispere vist väga võlutud! Väljudes AHHAAst on teele seatud loomulikult lõks nimega Mac ja eks seal kiirelt kõhu täis saab.Väike jalutuskäik läbi linna ja õhtu eel olime rongis,mis liikus Aegviidu suunas.Nüüd uinusid Helis ja Heleri ning seda enne Kaareperet juba.No oli ikka raske päev!Leesil öö oodet süües õhkasid nii Helena kui Heleri,et reisida on NII tore! PS päikeseloojang Leesil 14.07 ülikena !!!

Piima pole,lehm surnud !?

Jah,selline tõsine pealkiri iseloomustamaks meie rattamatka.Puhkus hakkas pihta ja vaja kohe kusagile liikuda.Eriti kaugele ei soovi minna ja kas peabki.Piisab kui lahkud kodust,võtad pere ja telgi ning vaatad vanad tuttavad kodukandi paigad üle.Sellest juhindudes panime esmaspäeval rattad autole ja sõitsime Kolka.Loomulikult lubasime endile jäätised ja alles siis olime valmis sõiduks.Kolga - Kahala - Soorinna.Pole isegi ammu sõitnud neid teid pidi ja liiatigi veel rattaga.Helenal oli see alles teine suurem rattamatk,seetõttu pidasime vahepeal hoogu,et uurida väsimuse kohta.Seda ei olnud ega ka tulnud päeva lõpukski.Iga peatumise peale aga rebis rattakäru võrgu lahti väikene reisihuviline,kes nautis päeva täiega.Kui varem võisime vaid aimata kuidas seal kärus nähtavusega on,siis nüüd on selge,et Heleril jäid nägemata vaid asjad mida ta ei soovinudki näha :).Jõudes veidra nurga alt Kuusalu-Leesi teele olid lapsed üllatunud pisut,sest tavapäraselt me nii ei liigu.Edasi läksime Loo-Andineeme randa,kus tegime väikese lõunaoote ja katsusime varbaga vett.Rannas oli väike puhvet vaadikalja jm taolisega ning kuigi menüüs kohvi ei olnud sain ma peremehe enda varudest kauba peale (+).Metsateed pidi Jõekääru kalapüüki jõudes läksid väiksemad hüppama,Helis ootas õngega ca 10 minutit,kuni forell otsustas õnge otsa jääda.Igatsesin mõnusat kiirsoola(ja tegelikult vaid selle pärast sinna läksimegi),aga pererahvas pressis suitsu peale.Lõpuks leppisime kokku,et pool läheb suitsu ja teine soola.Et suitsuga läheb 20 min aega lisasin matkale ka Tülivere tamme juurde sõidu.Mööda maanteed on liig tavaline,seepärast mööda metsateid.Tamm ikka oma vana koha peal ja sama võimas kui lapsest saadik mäletan.Tagasi läksime suurt teed mööda ja kuni kala järgi põikasin vedas Helis Heleri käru kuni Loo sillani.Oh häda,soolakala oli filee asemel viilutatud ja siis soolatud,totaalselt vale värk (-).Tõustes Muuksi teele oli näha liginevaid pilveid ja otsustasime,et vihmavarjuks sobib Turje kelder väga hästi.Teel sinna läbisime "Udumuna talu" maid,mida kaardilt võite jäädagi otsima.Leida võib vaid Alttoa talu,aga seda said Juula ja Helis alles kodus aru.Udumuna on eeldatavasti aga Kälimeeste järjekordne elukoht (?!) või siis mitte,igatahes olid kohal Hilje Murel,Vaarik jt.Jõudes mu ühte lemmikpaika ehk siis Turje keldrisse keetis Juula meile suppi ja lahendasime suitsukala ära.Väljas sadaski vihma ja kuigi meie kõrtsituba oli ka pisut niiske ja külm olime vihma eest varjul.Muuksi mäest laskudes ei soovinud Helena piisavalt pidurdada mis on loomulikult mõistetav,kes ei armastaks kiirust.Meie aga rikkusime ta tempot ning sundisime pidureid kasutama,oh meid küll.Lõpuks saime oma vihma ka kätte,aga see ei seganud ning ring hakkas Kolga suunas lõppema.Veidi enne Kolgat asubki see omal moel mälestusmärk piimapukile,kus piimamannerg ja suur silt erakordse aususega - piima pole,lehm surnud:).Ööbima sõitsime Tsitre telkimisalale.Mõnus õhtusöök,käisime mere ääres ja tundsime end hästi.Kell 2 ja kell 6 äratasid meid tulevärgid ja paugutamist oli ikka päris pikalt ning lähedalt. Hommikul oli ilm vihmahall ja jätsime algselt plaanitud Uuri ja Kahala edaspidiseks.Toredat lähimatka tuli ratastel 41 km ja tõepoolest võib kodukandiski häid reise teha!

Leia 10 erinevust!

... jajah õige : Helis seisab keskel,Juulal on pearätt,minul on number lahti,taustaks on lipud,joogipudel on nüüd Juula käes ja see on teistsugune,minul ja Helisel on päikeseprillid no ja kell Helise käe peal näitab esimesel fotol 12:48-teisel fotol 14:20 ... hmm,aga midagi oleks nagu veel teisiti /vb see enesega rahulolu teisel fotol?/.
OK. Tulemused Kõva Mehe Jooksul olid järgnevad : meie pere Kõige kõvem mees - Heiki ;aeg 1:07,16 ;koht 143. /233-st/; Ülimalt kõva mees - Helis;1:08,40;koht 159. ja väga kõrge 13.koht naistest /40-st/;Väga kõva mees - Juula;1:18,32;koht 209.;naistest 28. Võistkondlikult oli HP-Sport team väga kõvas seltskonnas tublil 19.kohal 22 võistkonna hulgast.

Põhjamaa,me sünnimaa,Kõvade Meeste Jooksu maa

Ühe päevaga palju meeldivaid elamusi st siis algas päev Kõva Mehe Jooksuga ja lõppes Noorte Tantsupeoga.Hommikul viisime Heleri ja Helena Küllikese pere hoolde ja kolmekesi tõttasime Saue kanti jooksule.Ilm oli meeletult palav-31,5`,õnneks puhus kerge tuulekene.Jooks : ringiga ümber põllu ja ületada esimene barjäär.Seejärel kohe kerge ujumine ning autokummid.Lisaks tuli ette veel kõrgeid põhupalli ületusi,läbida paar vana maja /muidugi mitte uksest vaid akendest sisse/,fiboplokkide ja kaablirullide ületusi,roomata läbi torude,joosta kraavides mille põhjas vesi,muda või liiv,rajad põldudel ning tihedas võsas,roomata läbi vedela muda,ületada redelite abil viilkatusega maja ning loomulikult tuli selleks ja enamakski läbida ca 10 kilomeetrit.Alguse jooksime Helisega koos,aga umbes poole peal hakkasin kergelt eest edu kasvatama.Kuna takistuste ületamine oli tõenäoliselt Helisele ületatavad polnud mul vajadust teda järgi oodata ja nii saingi finišisse perest esimesena.Umbes minut hiljem saabus Helis ja veel 10 kui tuli Juula.Rada oli sel aastal põnevam kui eelmisel korral ja olime kõik kolmekesi väga rahul.Ka tulemused olid toredad,kuigi hetkel neid veel kirja ei pane,sest ei tea täpselt.Pisut puhkust,puhtad riided selga ning Lauluväljakule.Kuigi ma eriline laulupeoline pole kunagi olnud,siis tegelikult oli loomulikult võimas ja väga ilus.Eriline rõõm muidugi,et Helenal selline suurepärane võimalus on!Nädal oli kindlasti raske,aga ta oli väga tubli ning pidas ilusasti vastu.Just saabusin rongkäiku vaatamast ja oli ikka tore küll Helenat näha koos kõigi tantsukaaslastega Modusest seal jalutamas.Kiitused kindlasti Helenale,Juulale ja Moduse tantsuõpetajatele,kes selleks palju tööd on teinud!Loomulikult nautis pidu ka Heleri,kes uljalt tantsu keerutas ja poisse tantsima rebis. Tore päev oli!

Tutvumine Kilplastega

Nädalalõpp peaks tooma ühe jooksu ning loomulikult Tantsu- ja Laulupeo,seepärast tuleks teha väike pilguheit Jaaninädalale.Algus oli eriline,sest sulgpalli hooaeg oli lõppemas ja tuli "kokkuvõtteid" teha.Üritus oli tore ja kui öösel taksoga koju sain oli pisut Športlik tunne küll.Paari tunni pärast olin tööl ja nautisin tööpäeva täiel rinnal.Õnneks oli Helis nii heatahtlik,et tuli mulle tööle appi ja see kulus küll ära.Loomulikult ei saa mainimata jätte meeldivaid kliente,kes rõõmsalt kaasa tundsid :)! Jaanipäev nagu iga teine,vihma ei saanud,veidike keelekastet ja hommikune päikesetõus kuhu saabusid vaid tugevaimad.Sel korral vaid Helis,Taavi,Tõnis ja mina,no loomulikult ka Sigrit.Ka päike ei saabunud otseselt,vaid jäi sujuvalt pilve varju.Laupäeva hommikul oli autol kanuu katusel ja pere sõiduvalmis.Kaugeid plaane ei võtnud,suund oli Järvamaale.Esimene peatus oli Järva-Jaani autode varjupaigas.Hoolimata sellest,et peres kolm tütart mõtlesin veidi iseendale ja tahtsin nostalgitseda vaadates vanu autosid.Oh mind rumalat,hoopis mina pidin neile neidudele järgi tormama - kuhu iganes sai ronida,millist rooli keerata või uurida mis luugi taga peidus seda nad tegid ja agarus sealjuures oli hämmastav.Ja ausalt olin ma üllatunud,tundus nagu oleks neile piisanudki vaid sellest autopargist ja kindlasti lahkusime mõne jaoks sealt liiga ruttu.Tore!Ja kui keegi on sealt möödumas siis soovitan sinna sisse põigata.Ajalugu on küll pisut roostes ja lagunev,aga see kõik on nagu päris:vana Ikarus Lux,tuletõrjeautod,ladad-bobid-sapakad!!! Kilplala oli täpsema kirjeldusega just see mida inimene tahab või ei taha - tegelikult polegi nagu midagi,aga kui ise on soovi end lõbusalt tunda,siis seda ka saad /kui ise ka ei taha siis loomulikult ka ei saa midagi.../Meie saime lõbu küllaga.Ööbimiseks ja kanuutamiseks valisin Väinjärve.Kena korras laagriplats ja väike armas järveke.Helis "toitis" kalu ja vaatas kadedalt kalamehi,kes võtsid päris pirakaid kalu järvest.Telgi juures hakkas meid piirama rebane,algul oli lõbus,kuid lõpuks hakkas tüütama juba.Lõpuks ta vist solvus,kui minu poolt heidetud kivi (mitte looma pihta loomulikult) mida ta nuuskima tõttas ei osutunud vorstipalaks ning jättis meid rahule.Õhtu nagu iga teine:mängisime sulgpalli,jalgpalli ja küpsetasime lõkkel vorstikesi.Hommikul tegime veel ühe kaare järvel.Lahe!