Kaheteistkümnes

Selline erakordne ja tüütu aasta meid ei murdnud ning HP-Sport team` sünnipäeva tähistamine ei

jäänud toimumata.Ei mingit virtuaali - tulime kokku,jooksime ja pidutsesime ning tõenäoliselt ja tagantjärgi võib öelda läksime tervetena kodudesse. See valulisim teema - ilm - oli fantastiline ja oma stardijärjekorda oodates ei pidanud liialt külmetama. Traditsioone pisut eirates suutsime esimesed stardid anda vaid 2

minutilise hilinemisega.Ning ilma suuremate vaidlemisteta said kõik oma loosijärgsed jooksusuunad teada ja 19 minutit peale esimesi startijaid sai ka viimane jooksja rajale tormata. Mina sel korral läksin koos Rasmusega,Helis samal ajal vastassuunas ehk sihik oli paigas.Minu "jänes" kruvis tempo piisavalt kiireks ehk mul tekkis juba mure tal kannul püsida. On vist salaja trenni teinud. Mida kilomeeter edasi tuli rõõmsaid kohtumisi vastujooksvate sportlastega ning ükskõik kas suured või väiksed tundus,et kõigil oli tore.Mõned pingutasid nii,et plaksu löömiseks aega polnud.Väikseimad sugulased aga leidsid seda aega ja sellest hetkest hakkas Rasmus mulle selg ees vastu tulema.Ju see

emotsioonilaks on ikka väärt energiaallikas.Arvasin küll,et ju "vastase" vedru hakkas väsima,ent ta oli kogu raja sama tempot hoidnud.Tänud Kasper ja Ron Hugo,oli väga abi teist. Helis oli mulle vastu jooksnud juba enne raja keskpaika,seega polnud šanssi täna tema vastu,kuid alati jääb see x-faktor ja lootus viimase ristmikuni.Okei,sel korral jäi lootus täitumata.Võit Helisele. Lõpuks olid kõik õnnelikult finišis.Eriti hea meel oligi just nende noorimate üle.Ei mingit kurtmist,jooksid 6 kilomeetrit näod naerul (vähemalt

niipalju kui mina nägin).Pisut suuremad juba võtsid asja tõsisemalt ning üritasid täiega oma aegu parandada. Kui vanemad juba puhkasid ning teed jõid ,siis lapsed tegid veel paarisajameetrise Lastejooksu. Ühisfoto ja tagasi parki õhtul kui hämarduma hakkas.Saime vaadata fotomontaaži sellest veidrast hooajast,kuid tagantjärgi võis tõdeda,et olime ikka üpris palju jõudnud sportida. Kõik 25 lõpetanut (tglt oli lisaks mõned,kes osalust ei kinnitanud,aga läbisid ka raja) said oma diplomid.Kaarel võitis uue rajarekordiga 20:20,7 ! Helis neljandana oli naiste kiireim.Esimest korda jooksis 4 jooksjat ja oma aega parandas sel korral samuti 4 osalejat - peaauhinna Ananassi sai parima parandajana Heleri.Parandust tuli 2:50. Tänukirjasid osalemiste eest koos šokolaadiga HP-Sport team´ võistkonnas sel aastal 19-le tublile. Aasta tegijana märkisime ära Hennu.

Kui esimesel Sünnipäevajooksul osales ei olnud ta jooksmisega väga sõber, sel aastal kutsuti aga lausa Eesti MV-le maratonis! Ehk on me võistlusest ikka pisuke pisik sisse pugenud. Ühe tänukirja anname lähiajal veel üle HP-Sport teami tegevuse toetamise eest. No ja kui kõik šokolaadid ja ananassid olid üle antud läks lõkke paistel pidu edasi.Laud oli tõeliselt lookas ja väga mõnus õhtu oli.Jutud lõkke ääres on algusaegadega küll veidi muutuma hakanud :), näiteks pulsist või sammutihedusest.

Tore üritus,mis kestnud pea sama kaua kui Heleril vanust!