orienteerumisega tegelema.Loomulikut sai ta sellega suurepäraselt hakkama ja 45 min peale starti võtsime rattad,ca 7 km mööda suht häid teid ja 5 KP-d võetud.Lisaülesandeks väike õngitsemine.Ridvaga pidi saama konksu otsa 6 kala (ehk siis puuklotsi) ja püüdma ämbrisse.Õnneks oli konks kolmeharuline ja kui rahulikult teha siis pole väga keeruline ülesanne.Helis püüdis 2 ära ja mina sain 4 ülejäänut kiiresti ämbrisse.Edasi Jägala-Pirita kanali äärt mööda Mädajärve äärde.Mööda libedat laudteed järve kallast mööda kuni joonelt punkti leidsime. Natuke veel ja siis pöörasime põhjasuunas kaardi järgi,mis aastast 1959.See oli üks,mis sellest Jüri etapist tegi selle,mis ta lõpuks oli.Esimesed punktid,mida otsisime olid piisavalt kauged,et võtta suund ja neid tabada.Kaldusime kõvasti itta ja kui nägime
maju arvasime,et äkki need talukohad olid ka tol ajal juba olemas.Nii ka oli ja saime kuidagi end kaardile ning peagi punkti.Esimese ehk 107 leidsime 24 minutiga.Järgmine tuli kiiresti ja kergelt >106.Loodetud 105-st panime hooga mööda ja tihenevas vihmasajus sattusime punkti 103 kui taas veerand tundi kulunud.>104>110 ei tekkinud probleeme.108-t aga taas pea pool tundi.Rada,mis kaardil oli enam pole ja kõlkusime edasi-tagasi põhja-lõuna suunas.Lõpuks suutsime tabada võistkonnad,kes tiirutasid juba punkti lähedal ja koos sai see ka leitud.Vaja võtta veel 109,selle saime kiiresti,aga tagasitee järve äärde mööda raba tundus igavikuna.Samas tulid vastu alles sinna suunduvad tiimid,kes optimistlikult lootsid liigvara punkte leida ... nad ei kujutanud ettegi,mis neil ees oli ootamas! Saime vähemalt hakkama,aega võttis aga asja sai.Taas ratastel läbi Veskitaguse Vaskjala suunas,kus KP28 oli kena Vaskjala tamme juures.
Seal joogipunkti lähedal olid ka kosutavad õunad puult võtta ja taas edasi.Vaskjala veehoidla käänakutes tegime kanuuga algul kerge vea,ent kui järjele saime läks korralikult punkt punkti järel u 4 kilomeetrit.Kaldal ootas lisaülesanne,kus tuli täita ämber veega kasutades selleks plastiktoru millel otsad lahti ja lisaks augud sisse puuritud.Proovisime mitmekesi neid kinni hoida,kuid ei toiminud kuigi edukalt.Lõpuks vedasin imetillukeste täite kaupa toruga veel kuni Juula ja Helis hakkasid peopesade ja suuga vett tooma.Võib nüüd öelda,et see oli üks veider lisaülesanne,mis tekitas palju tüli ja näitas taaskord sel hooajal kui mõttetult tegeleb nö žürii.Nimelt otsustati see lõpuks tühistada !!! Samas kui see oli sooritatav ja kuigi muudeti vahepeal juhendeid ei olnud see rikkumine nii tõsine kui kevadel Narvas.Jäi veel pisut (ca 4 km) ratast,mis tänu hoogsale vihmasajule toimus juba porimülgaste taolistel teedel.Punktid 54 ja 55 "sundisid" meid rinnuni vette-porri,44>32 viisid asfalti mööda Jürisse.Panime rattad parklasse,jooksime kahe punkti järgi Lehmja tammikusse,Finiš ja oligi kõik! Kõik selle hooajaga ja vist esmakordselt kui tõsist vihma võistluse ajal saime.Väga lahe oli ja tunne oli peaaegu ideaalne kuni eelpool mainitud žürii tegevus selle tühistas.No kuidas suudavad ühe hooajaga,kui rajameistrid on suurepärased rajad leidnud/koostanud, mingid tegelased (žürii jt) selle tunde ära rikkuda.Kurb!
No comments:
Post a Comment