Tütrega jalutamas
Puhkus on üks tore aeg.Sel suvel oli osa puhkuseplaanidest osalemine 
Lätis Euroopa MV-l rogainis.Seega väike ringsõit ka Lätimaal ja ega pikemat reisi mujale seepärast taas ei plaaninudki.Et üritusi aga aina tuleb peale siis kirjutaks hetkel vaid võistlusest.Juba algas augustikuu,kuigi alustasin seda kirjatükki üsna pea peale Lätist saabumist ja enne kui päris tuhmuma hakkavad peensused.Nagu alati erilisi sportlikke ettevalmistusi me ei teinud ja lugesime vaid päevi kui kohal peaksime olema.Õnneks /kuigi Helisel oli väga kahju/jäi tal ära esimene selle hooaja sulgpallilaager ja õnn seisnes just meie logistikas.Nüüd saime varem ja rahulikult saabuda võistluspaika.Eelnevalt siis väike ring /sellest kunagi hiljem kui aega on/ Lätis ja reedel 22.-l kella 5 paiku olime Rauna Kiegelceplis.Telk ja auto said lähestikku,mis meie taustajõududele oli suhteliselt oluline.
Käisime korraks ujumas ja seejärel pidulik võistluste avamine.Palju siis ikka neid spordialasid on kui üks harrastussportlane saab osaleda sellise tasemega võistlusel ja nii me seal istusime,kuulasime ja vaatasime lippude heiskamist.Osalemas oli 17 riigi esindajad,suurima hulga järgi Läti,Venemaa,Eesti,Ukraina ja Soome.444 meest ja 203 naist=kokku 647 sportlast 298 võistkonnast /+6h omad/.Õhtu enne võistlust oli ilm üpris ärev.Üle telklaagri käis korralik paduvihm ning eemalt oli näha välgutamist.Hommik,laupäev 23-l olid meeled ärevil,ilm klaarim ja hasart hakkas maad võtma.Saime oma materjalid,veidi hiljem ka kaardid ning jäi paar tundi aega plaane teha.Kuna statistiliselt oli Helis taas võistluste noorim,kaart näitas,et punktid ei asu väga kergetes asupaikades ja ööseks ei plaaninud me metsa jääda oli meil plaanis võtta ca 1/3 punktidest või siis 1/3 võitjatest,seega ligikaudu 150 punkti.
Kaardil jäi meie valitud ala itta-kagusse.Kell 12 sai võistlus alguse ja meie taustajõud - Heleri,Helena,Juula - saatsid meid rõõmuga teele!Alla 10 minuti ja esimene KP-25 oli võetud.Massid püsisid veel koos ja tempo oli üllatavalt kõrge kuigi eks ka tee sinna oli lihtne.69 mööda rada sisse ja käes - 38 - 53 - 95 - esimene tund oli läbi saanud ja võis tempoga rahul olla.Kui valisimegi mõne teise rajakese olim punktis ikka koos oma "naabriteg" ja seega võib järeldada,et eksimisi suurt ei teinud. 74 kraavide nurk raskusi ei tekitanud ja tagasi teele,kus väikese teejupi peal saime kokku päris mitme tuttava võistlejaga sh ka Tõnu-Allaniga.Kuulsime ka,et 65 on suht tülikas minek,aga ei olnud ta nii tülikas midagi.Täitus 2 tundi ja koos oli juba 38 punkti ehk siis 19 punkti tunnis!Ei lasknud sellisel arvestusel eksitada,sest oli selge,et raskem osa alles tuleb ja tempogi aja jooksul langeb.-65 - 72 - ja pikem teekond punkti 64 mööda suurt teed.Seega tegime esimese "sokipeatuse" ehk siis korraks tossud jalast ja uuesti oma märjad sokid-tossud jalga.Oli ju selgelt meeles eelmise sügise jamad Taevaskojas kui sellele õigeaegselt tähelepanu ei pööranud.Ei mäleta enam kuigi täpselt,aga enam-vähem täpselt /kuigi arvasin,et peaks ammu kohal olema/saime läbi soode ja kraavide KP 99,hiljem kuulsime paljusid seda punkti kiruma,ise küll mitte.Mööda sihte ja kummalist niiti pidi olime teel 86.Keegi naljatles,et korraldajad on nööriraja teinud,aga punased postikesed andsid alust arvata,et oli mingi looduskaitseala piiride märkimisega tegu (!?).Taaskohtumine kaasmaalastega,kes aga ei usaldanud päris meie teekonda ning sammusime edasi ja õige ta oli,86 oli just seal kus profiil näitas oru põhja või mis iganes.Teede-rajakeste rägastik viis meid edasi - 70.Pisut enne seda oli joogipunkt ja kuna olime rajal juba üle 4 tunni olnud tegime ka pisut toidupausi.Nagu ikka koguneb rahvast kokku ja meiega koos oli nii Mercury omasid kui ka Eeva-Aivar.Seekord otsustasime lisaks joogivarude täiendamisele,mis kottides oli pea otsa saanud ka kuivad sokid panna.Juba reipamalt mäkke 70 ja sealt üle põldude,kraavide koos Aivari jt. - 94.Aivar otsustas sealt 
minna 37,Mercury 57,meie jäime mõttesse.Kui algne plaan oligi 57,siis 37 viis "kodule" ligemale ja tundus juba ahvatlevam.Nii me seal kõikusime kuni saabusid hea hooga soomlased,kes läksid 70-sse.Poolelt jooksult jõudsid nad küsida Heliselt,et "oi,ootko sä se pieni tyttö joka 3 vuotta sitten oli myös Karulassa?" No eks loomulikult sai väike lõvikutsikas äratundmisest jaksu juurde ja jäi pikem variant ehk siis 57.Lisaks mõttepausist tekkinud viivitusele tormas meelitatud pieni tyttö ennastunustavalt oksarisusse,kukkus ja lõhkus lisaks jooksupükstele ka põlve pisut.Pisarad alla surutud jõudsime laudani 57 ja edasi.Ees paistis Trusti (vist oli nii) asula ja arvasin,et korraldajad soovivad näidata meile vana puukirikut.Selle asemel nägime vana veetorni ja soist järvekallast.Kohalikul koolil ka plakatit,mis selgitas et seal toimub lauatennise laager,mis selgitas olukorda,et tervisejooksule sättis paar aasia päritolu treenerit.Joostes mööda jalgpalliplatsist arvasin end kuulvat eesti keelt.Helis arvas,et nii ei saa see olla,kuid minu miraaž vastas tõele.Hüüded "edasi" ja "kaitse" olid puhtas eesti keeles ja nüüd tundis Helis ära isegi ühe kooliõe kes jalgpalliga hoos oli.Veider kohtumine sellises pärapõrgus,aga eks neid eestlasi leiab ikka igaltpoolt parafraseerides Hemingwayd. - 44 - enne punkti 84 jõudsime järele Otepää SK-le,kes liikusid päris nobedalt.Kui elektrikarjusest mõlemad Helisega särtsu juurde saime liikusimegi koos otepääga vesteldes orienteerumisest Lõuna-Eestis,koolitusest ja üldse pudi-padist.Nagu sel puhul kipub minema põrutasime mööda punktist - 32.Viga ei olnud küll mitte üle sajakonna meetri nii et olematu.See punkt oli ka vist ainus meie valikus olnud punktidest,kus avanes kaunis vaade künkalt üle heinamaade järvele.Ülejäänud punktid nii kaunid ei kippunud olema. - 77 üle kraavide ja siin jätsid otepäälased hüvasti.Tundus veider,sest 61 oli ligidal.Hiljem rada vaadates on aru saada,et neil oli vähe ahnem plaan kui meil,aga mulle tundub meie rajavalik pisut parem.Meie jätkasime 61 - 45 -62.Viimasele pöörates oli päike loojumas ja mööda heinamaad läks ka kerge loha.Tee tundus turvaline,aga äkitselt haaras Helis jalast ning karjus,et herilased on kallal.Oli vaeseke täpselt pesale astunud ja vähemalt neljalt ka siraka saanud.Karta oli,et tempole ja plaanidele see head ei tee.Igaksjuhuks klaritiin põske,sest meil allergikutel on seda õnneks ikka tavaliselt kaasas,aga valu paistis päris suur olevat.Valu sai leevendatud vaid külma veega ja Helis oli valmis jätkama.Arvasin,et loobume nüüd 97,kuid Helis arvas,et kui juba on siia kanti tuldud siis võtame selle ka ära.Edasi liikudes võtsime appi juba lambid ja mäkke tõustes -100 oli juba päris pime.Punkti saime kätte kenasti,aga laskudes mäest oli kellegi kuri käsi võsa laastanud täiesti mõistetamatult.
Mäe veer oli täis langetatud peeneid puukesi,samas kasvas neid seal ikka veel ja ei saanud ma aru miks seda tehtud oli.Ei olnud valikut puuliikides,ega visuaalses paremuses ... otsekui hea rajameister oleks palunud sortsidel kurja teha.Lõpuks rajale jõudnud tundus meie suund hääbunud olema ja kõigi vintsutuste peale ei hakanud me enam rabelema vaid leppisime olukorraga,kus tagasitee läks tühja ehk siis mööda punktsit 25,mis juba hommikul võetud sai.00.40 sisenesime hash house ja sõime kõhud täis.Hommikul tõustes nägime Tõnut,kes teatas,et lõpetasid oma seiklemised.Meie aga alustasime peale hommikusööki kell 6 jälle teed.24,hea ja lihtne.Edasi 50 suunas kuigi Helis arvas,et see on üks kahtlane punkt.Tal oli õigus kahjuks.Proovisime läbi soo,tulime tagasi,proovisime läbi raiesmiku sattusime kraavidele ja rajale,aga punkti mis minu arust oleks ka pidanud seal kraavil kopratammil olema ei olnud.Nägin,et Helis hakkas muretsema juba ning uuris kas ma ise ikka tean kus ma olen.Arvasin end teadvat küll,kuid tegime ringe mis tegime õigele kohale ei sattunud.Kompass hakkas ka hommikusegaduses mulle millegipärast valetama ja väitis,et põhi on seal,kus oleks pidanud lõuna olema.Mis teda häiris jäigi arusaamatuks.Eirates kompassi ehk liikudes "lõunasse" saime jälle teele ning otsustasime jätta selle neetud 50 otsimise.Miks meil siis aga rajaplaneering nii "rappa" läks ei oska enam "kaine" peaga öelda.Tegime igavesti pika -67 - 28 -29 -43,kui oleks võinud lihtsama 68-28-51-55 teha !? Ei tea,eks pettumusemotsioonid nullisid meie mõtlemise ja olime ju endale seatud sihi /150punkti/ ammu täitnud.Nii ta igatahes läks ja häbeneda ei ole meil midagi.Saak oli 162 punkti mis enamgi kui kolmandik võitjate 422-st.280-st startinud võistkonnast lausa 203-s ja arvestades Helise vanust ning minu orienteerumisoskust lihtsalt suurepärane!!! Kokkuvõttes saab öelda,et jäime rahule nii rajal veedetud ajaga,tulemusega ja üldse kogu üritusega.Õnneks oli ka perel ooteaeg lõbusalt läinud ehk siis koos reisitud kaasvõistlejate kaaslastega Raunasse jm ning lastel oli ka laagriplatsil paar sõpra kellega mängiti.Et mis tähendab pealkiri "Tütrega jalutamas",eks ta seda tähendabki.Millal teie viimati oma lapsega ca 17 tundi järjest jalutasite,suhtlesite ning maailma asju arutasite.See on üks päris mõnus tegevus,sest kui tavaliselt saab ikka aeg-ajalt võideldud omavahel siis sel rajal ei tekkinud küll ühtegi tülikollet.Kui paar korda väga rasketel hetkedel /herilased,pikk öine tagasitulek jm/ küsisin,et kas ta ikka tulevikuski tuleb isaga metsa siis vastus oli kindel Jah!Eks näis,aga EM-ga jäime väga rahule.Ahjaa ,rajal olime füüsiliselt ca 17 tundi,läbisime linnulennult u 53,3 km tegelikult vist kusagile 75...80 km paiku.Meie punktid:http://erc2011.rogaining.lv/results/teamresult_202.htm ; tulemused: http://erc2011.rogaining.lv/results/results24h.htm
Kontakt
- heikipajuste at hot.ee 525 77 20
- juulakene at hot.ee
Punktitabel 2015
- Helis 6 p
- Heleri 4 p
- Heiki 4 p
- Helena 2 p
- Juula 2 p
Viimaseid matkasid:
- 18.12.11 Advendireis Võrus
- 14.07.11 Rongiga Tartu AHHAAs
- 12.07.11 Ratastega Kolga-Kahala-Tsitre
- 25.06.11 Kilplala-Väinjärv
- 24.02.11 Stockholmis
Lätis Euroopa MV-l rogainis.Seega väike ringsõit ka Lätimaal ja ega pikemat reisi mujale seepärast taas ei plaaninudki.Et üritusi aga aina tuleb peale siis kirjutaks hetkel vaid võistlusest.Juba algas augustikuu,kuigi alustasin seda kirjatükki üsna pea peale Lätist saabumist ja enne kui päris tuhmuma hakkavad peensused.Nagu alati erilisi sportlikke ettevalmistusi me ei teinud ja lugesime vaid päevi kui kohal peaksime olema.Õnneks /kuigi Helisel oli väga kahju/jäi tal ära esimene selle hooaja sulgpallilaager ja õnn seisnes just meie logistikas.Nüüd saime varem ja rahulikult saabuda võistluspaika.Eelnevalt siis väike ring /sellest kunagi hiljem kui aega on/ Lätis ja reedel 22.-l kella 5 paiku olime Rauna Kiegelceplis.Telk ja auto said lähestikku,mis meie taustajõududele oli suhteliselt oluline.
Käisime korraks ujumas ja seejärel pidulik võistluste avamine.Palju siis ikka neid spordialasid on kui üks harrastussportlane saab osaleda sellise tasemega võistlusel ja nii me seal istusime,kuulasime ja vaatasime lippude heiskamist.Osalemas oli 17 riigi esindajad,suurima hulga järgi Läti,Venemaa,Eesti,Ukraina ja Soome.444 meest ja 203 naist=kokku 647 sportlast 298 võistkonnast /+6h omad/.Õhtu enne võistlust oli ilm üpris ärev.Üle telklaagri käis korralik paduvihm ning eemalt oli näha välgutamist.Hommik,laupäev 23-l olid meeled ärevil,ilm klaarim ja hasart hakkas maad võtma.Saime oma materjalid,veidi hiljem ka kaardid ning jäi paar tundi aega plaane teha.Kuna statistiliselt oli Helis taas võistluste noorim,kaart näitas,et punktid ei asu väga kergetes asupaikades ja ööseks ei plaaninud me metsa jääda oli meil plaanis võtta ca 1/3 punktidest või siis 1/3 võitjatest,seega ligikaudu 150 punkti.
Kaardil jäi meie valitud ala itta-kagusse.Kell 12 sai võistlus alguse ja meie taustajõud - Heleri,Helena,Juula - saatsid meid rõõmuga teele!Alla 10 minuti ja esimene KP-25 oli võetud.Massid püsisid veel koos ja tempo oli üllatavalt kõrge kuigi eks ka tee sinna oli lihtne.69 mööda rada sisse ja käes - 38 - 53 - 95 - esimene tund oli läbi saanud ja võis tempoga rahul olla.Kui valisimegi mõne teise rajakese olim punktis ikka koos oma "naabriteg" ja seega võib järeldada,et eksimisi suurt ei teinud. 74 kraavide nurk raskusi ei tekitanud ja tagasi teele,kus väikese teejupi peal saime kokku päris mitme tuttava võistlejaga sh ka Tõnu-Allaniga.Kuulsime ka,et 65 on suht tülikas minek,aga ei olnud ta nii tülikas midagi.Täitus 2 tundi ja koos oli juba 38 punkti ehk siis 19 punkti tunnis!Ei lasknud sellisel arvestusel eksitada,sest oli selge,et raskem osa alles tuleb ja tempogi aja jooksul langeb.-65 - 72 - ja pikem teekond punkti 64 mööda suurt teed.Seega tegime esimese "sokipeatuse" ehk siis korraks tossud jalast ja uuesti oma märjad sokid-tossud jalga.Oli ju selgelt meeles eelmise sügise jamad Taevaskojas kui sellele õigeaegselt tähelepanu ei pööranud.Ei mäleta enam kuigi täpselt,aga enam-vähem täpselt /kuigi arvasin,et peaks ammu kohal olema/saime läbi soode ja kraavide KP 99,hiljem kuulsime paljusid seda punkti kiruma,ise küll mitte.Mööda sihte ja kummalist niiti pidi olime teel 86.Keegi naljatles,et korraldajad on nööriraja teinud,aga punased postikesed andsid alust arvata,et oli mingi looduskaitseala piiride märkimisega tegu (!?).Taaskohtumine kaasmaalastega,kes aga ei usaldanud päris meie teekonda ning sammusime edasi ja õige ta oli,86 oli just seal kus profiil näitas oru põhja või mis iganes.Teede-rajakeste rägastik viis meid edasi - 70.Pisut enne seda oli joogipunkt ja kuna olime rajal juba üle 4 tunni olnud tegime ka pisut toidupausi.Nagu ikka koguneb rahvast kokku ja meiega koos oli nii Mercury omasid kui ka Eeva-Aivar.Seekord otsustasime lisaks joogivarude täiendamisele,mis kottides oli pea otsa saanud ka kuivad sokid panna.Juba reipamalt mäkke 70 ja sealt üle põldude,kraavide koos Aivari jt. - 94.Aivar otsustas sealt 
minna 37,Mercury 57,meie jäime mõttesse.Kui algne plaan oligi 57,siis 37 viis "kodule" ligemale ja tundus juba ahvatlevam.Nii me seal kõikusime kuni saabusid hea hooga soomlased,kes läksid 70-sse.Poolelt jooksult jõudsid nad küsida Heliselt,et "oi,ootko sä se pieni tyttö joka 3 vuotta sitten oli myös Karulassa?" No eks loomulikult sai väike lõvikutsikas äratundmisest jaksu juurde ja jäi pikem variant ehk siis 57.Lisaks mõttepausist tekkinud viivitusele tormas meelitatud pieni tyttö ennastunustavalt oksarisusse,kukkus ja lõhkus lisaks jooksupükstele ka põlve pisut.Pisarad alla surutud jõudsime laudani 57 ja edasi.Ees paistis Trusti (vist oli nii) asula ja arvasin,et korraldajad soovivad näidata meile vana puukirikut.Selle asemel nägime vana veetorni ja soist järvekallast.Kohalikul koolil ka plakatit,mis selgitas et seal toimub lauatennise laager,mis selgitas olukorda,et tervisejooksule sättis paar aasia päritolu treenerit.Joostes mööda jalgpalliplatsist arvasin end kuulvat eesti keelt.Helis arvas,et nii ei saa see olla,kuid minu miraaž vastas tõele.Hüüded "edasi" ja "kaitse" olid puhtas eesti keeles ja nüüd tundis Helis ära isegi ühe kooliõe kes jalgpalliga hoos oli.Veider kohtumine sellises pärapõrgus,aga eks neid eestlasi leiab ikka igaltpoolt parafraseerides Hemingwayd. - 44 - enne punkti 84 jõudsime järele Otepää SK-le,kes liikusid päris nobedalt.Kui elektrikarjusest mõlemad Helisega särtsu juurde saime liikusimegi koos otepääga vesteldes orienteerumisest Lõuna-Eestis,koolitusest ja üldse pudi-padist.Nagu sel puhul kipub minema põrutasime mööda punktist - 32.Viga ei olnud küll mitte üle sajakonna meetri nii et olematu.See punkt oli ka vist ainus meie valikus olnud punktidest,kus avanes kaunis vaade künkalt üle heinamaade järvele.Ülejäänud punktid nii kaunid ei kippunud olema. - 77 üle kraavide ja siin jätsid otepäälased hüvasti.Tundus veider,sest 61 oli ligidal.Hiljem rada vaadates on aru saada,et neil oli vähe ahnem plaan kui meil,aga mulle tundub meie rajavalik pisut parem.Meie jätkasime 61 - 45 -62.Viimasele pöörates oli päike loojumas ja mööda heinamaad läks ka kerge loha.Tee tundus turvaline,aga äkitselt haaras Helis jalast ning karjus,et herilased on kallal.Oli vaeseke täpselt pesale astunud ja vähemalt neljalt ka siraka saanud.Karta oli,et tempole ja plaanidele see head ei tee.Igaksjuhuks klaritiin põske,sest meil allergikutel on seda õnneks ikka tavaliselt kaasas,aga valu paistis päris suur olevat.Valu sai leevendatud vaid külma veega ja Helis oli valmis jätkama.Arvasin,et loobume nüüd 97,kuid Helis arvas,et kui juba on siia kanti tuldud siis võtame selle ka ära.Edasi liikudes võtsime appi juba lambid ja mäkke tõustes -100 oli juba päris pime.Punkti saime kätte kenasti,aga laskudes mäest oli kellegi kuri käsi võsa laastanud täiesti mõistetamatult.
4 comments:
Teekond tuli teil küll uskumatult pikk, meil oli siis 42,8 ja ca 65km
Tegelik rada oleks võinud küll lühem olla, aga pimedas ei tahtnud teelt kõrvale minna.
Tõnu
Öine tagasitulek ise oli üle 5 km tühja kõndi ja hommikune "teejooks" peaaegu sama.
Meie tulime 50ndasse lõunast, läbi võsa ja ragistasime ka küllalt kaua, kuigi oleksime võinud põhja poolt läheneda, sest see oli kindlasti lihtsam tee. Kummaline jah, et te seda punkti üles ei leidnud.
Aga tubli tütrega koos veedetud aeg, see on juba boonus:)
Tundub,et enamik tulidki lõunast.Eks meil jooksis juhe kuskil kokku ja tegime "taganemisotsuse" eks veel veerand tundi ja oleks ikkagi leidnud.Samas olime juba liiiiiiiiga kaua seal tuulanud!
Post a Comment