Lapsed on Tublid vol.2 !

Tore nädalalõpp jätkus sulgpalliga nagu eile Libahundi lõigu lõpetasin.Helisel algas küll võistlusega reedel Tartus,kui Tondiraba Sulgpallikooli esindamas käidi. Tulemus oli eeldatav ja tartlased ei jätnud pealinlastele suurt palju punkte. Laupäeval Libahundi ajal oli Helis päev läbi sulgpallihallis Yonex Cupil. Üksikmängus oli B-liigas vaid 2 naist ja nad pandi mängima meeste C-liigat. Helis oli väga tubli võites Priitu ja Indrekut ning kolmegeimiline mäng,kaotusega Kasparile tekitas surnud ringi,mille tulemusel Priit siiski alagrupi võitis. Esmakordselt mängis ta paarismängu Raimoga B-liigas.4 mängu võidetud jõuti finaali.Finaalmänguks jõudsime me ka kohale vaatama ja tuli sealtki suure-pärane võit. Mõlemad mängijad olid väga rahul - esimene võistlus koos ning kohe tuli B-liiga segapaaris võidukarikas !
 Pühapäeval turniir Ema-Isa-Laps.Helis on teinud suure sammu edasi,mina olen see,kes ma olen.Asetati meid B-liigasse ja vastaste nimesid nähes tundus,et hea kui ühe mängugi võidaks. Algus oli karm,kaotasime esimese geimi Gerli - Egert-Martenile.Teise geimi võit, napp aga siiski.Kolmandas kaotasime-juhtisime ent lõpus oli meil sportlikku õnne rohkem ja 21-19 esimene võit käes.Teine mäng Editha - Aaro vastu pidime taas kolm geimi mängima ja võitsime taas napilt.
Valdur-Mirjamit ja Margust-Gretet olin peljanud enim,aga õnneks olid eelnevad mängud tütre kriitilisust minu suhtes kahandanud ja suutsime need mängud enda kasuks pöörata.Tänu kallis tütar,kolmas auhinnaline sel aastal koos Sinuga - Talverogaini II-koht, TAOK Rogaini Pere klassi alla 18-ga I-koht ja Ema-Isa-Laps B-liiga paarismängus I-koht !

Lapsed on Tublid !

Libahunt on just see võistlus,kus osaleme oma väiksemate lastega ja ikka on tore, et ka nemad ootavad neid kahte korda aastas kui kuue tunni kaupa metsas joosta/turnida. Ega see muidugi alati nii lilleliselt lähe,kuid kui peale finišit sooja suppi saame on kõik "halb" ununenud ! Ja seda "halba" ju tegelikult ei ole. See vihm,mis meid terve tee kastis - ei pannud eriti tähelegi, need oksarisused metsaalused,künkad ja kännud - käkitegu; 6 tundi metsas - no tegelikult kulus ju vaid 5 tundi (ja 45 minutit). Hakkan ikka otsast peale.Libahunt oli seekord Viimsis,start kell 11 kooli õuelt.Vihma sadas ja jäigi sadama.Meie plaan oli stardist lõunasse teel 24 ja stardiülesande 3 punkti mõisa õuel.Seejärel raudteest üle,43 > 83 lisaülesanne veeämbrite ja nööridega edukalt... ja kuigi tuli tagasiminekut >

Soosepa raba 61 ja 34.Teele jõudes oli sihiks 67,selleks oli vaja leida teeots,mida varjas aga suur raudvärav naabrivalve sildiga.Tee oli kaardil,jalgvärav lukust lahti järelikult viga ei olnud.Teiselpool tee otsas oli üks põnevamaid Eestis leiduvaid eramaa silte - Seis! Relvastatud valve - no anna kannatust ütleks üks mu sõpru ;). Kenade rahnude vahelt leidsime oma      punkti, järgmine 41 ,samuti suur kivi. Meenutasime siin radadel peetud
sünnipäevapiknikku,mis kindlasti Mariele kenasti meelde on jäänud ja peagi olime KP 66.Jõudnud sealt uuesti rajale tegime lõpuks oma väikese võileivapeatuse, et tüdrukud päris nälga ei jääks. Nalja ja naeruga jõudsime kraavi otsa 49. Tüdrukud leidsid rajalt motiveerivaid kummikomme ja Heleri midagi,millest laulis oma kümme minutit. 36 > 33 sõi heinamaal rahulikult metskits,kes lahkus alles kui talle lehvitasin.Tõus mäkke ja tuletorni juurest üks punkt juurde.Sealt edasi oli selge,et laskuda tuleb järsult.Otsisime laugeimat serva,sest eks laste pärast võiks ju veidi muret tunda.Kui mina Heleriga erinevaid laskumisviise juurutasin tuli Helena eriti hea tempoga Juula ees ise alla.Silmist oli näha,et ootas juba ja see oli just selline ekstreemsus mida soovis. Jäi veel kaks punkti ja olimegi finišis. Lapsed olid tublid ja võisime punktisummaga rahule jääda. Punkte kokku 65 ,esialgsete tulemuste põhjal 150-st startinust 135.koht. pereklassis 13.koht. Väga tubli tulemuse tegid ka kaasvõistlejad HP-Sport team Šokolaadisõbrad /Kaie,Taavi,Mihkel,Tõnis/ - 78 punkti; koht 126,pere 11. Oodanud ära autasustamise saime ka meie /meie kõik siis/ ära märgitud.Uue autasuna anti välja enim osaluskordi teinud võistkondadele auhind  ja siin me olimegi 17 osalusega III -koht kohe peale Mercuryt ja Männikumäge,Swedbanki ja SRD ees ! Tubli töö HP-Sport team / HP- ... Plus /HP- ... Šokolaadisõbrad/HP- ...HD14 ja HP- ... Sõbrad !!!       Enne kojujõudmist käisime veel sulgpallihallist läbi ja õnnestus näha Helise ja Raimo suurepärast mängu B-liiga finaalis.Võit tuli,aga sellest äkki homme ;)


 

Viis on Juubel !

Hooaeg peaaegu nagu läbi ja üks väike meeleolukas võistlus sai taas peetud ,muidugi meie HP-Sport teami Sünnipäevajooks.Seekordne,laupäeval 12-l oktoobril peetud jooks oli juba V ning sel puhul sai lisaks diplomitele ja muule nännile jagatud ka mõned kenad medalid. Sellest aga hiljem! Ilm oli soodus,päike paistis ning kella 4-st olid kõik kohal ja esimesed startijad asusid teele.Avastart Krissu ja Helena Z,viimane sai stardiloa lubadusega emale mitte joosta,sest tervis polnud parim.Järgemööda jäi startijaid stardialal aina vähemaks, jooksma-kõndima asus 23 osalejat. Mina startisin koos Helise,Heli ja Rasmus U-ga. Viimasena läks 39 minutit teistest hiljem jooksma Henn.Igal aastal oleme proovinud seada stardiaegu vastavalt,et finišis ei peaks keegi enam ootama palju ja et rajal toimuks ka möödumisi.Vahest see õnnestub,vahest mitte.Henn sai rajale lubatud liiga hilja ja mõne grupi oleks veel võinud teisel ajal jooksma lasta,aga muidu oli lõbus.Ise sattusin (osaliselt küll teadliku valikuna) liiga heasse seltskonda ja kuigi Helis mulle poe juures ka meelde tuletas teadsin väga hästi miks mulle see kiire start kasulik on ja mis eesmärk on ... . 3-l kilomeetril pidingi loobuma jooksmisest,õhk oli otsas.Ei hullu,teadsin et nii see läheb.Lõpuks olime kõik Finišis, soe tee ja värsked muljed -  mis saab olla sõpradega toredamat! Nii tore,et Heleri pidi meelde tuletama,kas Lastejooks ka varsti tuleb. Tuli küll,tublid lapsed tegid Helise järel samuti oma ringi.Läksime korraks laiali,head abilised tõid rajamärgistuse,Helis ja Mari tegid tulemuste kokkuvõtted ja hiljem oli jätkuüritus nagu ikka Pargis.Taaskord aitas
kultuuriprogrammi läbiviimisele kaasa Peeter ja nii vaatasime esmalt ära paar telesaadet,ühes neis osalemas meie kallis sugulane! Soojenduseks fotomontaaž HP-Sport teami 2013 aasta hooajast ja oli aeg jagada diplomeid parimatele. Tulemused on omal lehel ( V jooksu tulemused ) , kokku 23 lõpetajat, kiireim Henn uue rajarekordiga, naistest ja alla 18 Helis.Tänud Hennu perele,kes taaskord varustas meid suurepäraste (ja juba oodatud ;) ) auhindadega,nende seas ka kena tass isiklikult mulle.Aitäh! Isiklikult parima aja tegid meist 7 ,neist enim parandas teist aastat järjest ja Kuldne Ananass läks Tõnisele. Lastejooksul osales 5 last.Tänutähed ja šokolaadid osalemiste eest HP-Sport teami võistkonnas 21-le.Pere sisene jooksukarikas jäi napilt mulle,Juulal oli reaalne šanss see endale saada. Aasta Tegu oli vaieldamatult suurepärane tulemus Jäneda Rogainil,kui saime Helisega oma pereklassis esikoha lõpuks kätte ning üldarvestuse super 52. ja MN klassi 18-s tulemus ! Meie logoga medalid said sel aastal need,kes kõigil viiel jooksul osalenud : Kaie,Taavi,Kadri,Juula,Rasmus K ja minu eest ka Helena. Kena õhtu lõppes Kruudide ja hea muusikaga.Tänud headele sõpradele,kes osalesid!     

Igal lapsel on ju ükskord aastas Sünnipäev !!!

Helisel on oma sünnipäeval liigagi tihti tulnud olla kodust eemal - algselt laagrites nüüd on ka võistlused lisaks sellele.Sel aastal oli Rogaini MM Pihkva oblastis ja kui ka teoreetiliselt oli võimalik õigeks päevaks koju jõuda plaanisime veidi tutvumist/puhkamist,kui tihti ikka Vene viisat viitsid-saad ajada.
Põhimõtteliselt võib jagada selle loo 3-ks osaks: 1) saab-ei saa õigeks ajaks imedemaa viisa aetud;  2) 24-tundi raske maastikuga võistlust; 3) Helise sünnipäev ja Pihkva linn.                       Suvi algas kiirelt ning tundus,et meie "reisi" eelarve ei mahu kuhugi ning ka viisad jäävad ajamata.Kui olin juba võistlust oma kalendrist maha tõmbamas tuli lõpuks kauaoodatud viisakutse korraldajatelt.Ja siis käis ju kõik niiii lihtsalt ( :) ). Täitsime netis avalduse,printisime välja ja mingi varane hommik seisime Pikal tänaval järjekorras.Oh imet,jäi ära viisakeskuse kasseeritav 22 euri per viisa ja lisaks kõigele sai Helis oma viisa tasuta (35 eur muidu),sest alaealine ja sportivnõje svjazi võimaldavad seda.Mõne aja pärast uuesti Pikale tänavale ja kui välja arvata minu kiire edasi-tagasi jooks kodu ja konsulaadi vahel,sest jätsin mingi hirmtähtsa tšeki koju läks meil päris kenasti viisadega.Lisaks saime hea pakkumise transpordi osas ning edasine näitas,et see oli parim variant. Nii me asusimegi kolmapäeva,24 juuli pärastlõunal Helise,Eva ja Aivariga teele.Esialgu Kooraste kanti ööbima - mõnus üksik elektrita maja metsade sügavuses,mis hetk enne meid kuulus vaid rottidele ja nahkhiirtele.Väga lõõgastav kui aeg ei tõtta ja kõik su elus ei sõltu elektrist või lülitist seina peal.Mõnus hommikusöök ja varsti olime Luhamaa piiripunktis.Aega me ei broneerinud seega pidime ootama 3,5 tundi kuni üle piiri saime.Aga heas seltskonnas ei olnud kordagi tunnet,et küll on igav oodata.Muidugi tore,et inimestel piiril tööd on ja passi vähemalt 4 korda tuli neile esitleda ;). Lõpuks oli aeg lõunat süüa ja valisime peaaegu esimese söögikoha,mis teel oli ,et saaks ikka korraliku emotsiooni ning elamuse.Seda ka saime. Kerge nostalgia kui leti tagant pisut tüsedamalt klienditeenindajalt teada saime,et kõik mis menüüs lugeda on ei ole veel päriselt saadaval,govjadino net i vsjo (loomaliha pole ega tule!).Taustal tv-s laulis Kirkorov ja pajaroog,mis lõhnas mõnuga küüslaugu järele oli kaetud majoneesiga. Tegelikult oli maitsev,peremees küüris hoolega lauda enne kui söögiga alustasime,sama kassapidaja valas erutusest välja topeltkoguse jooke ning kindlasti räägivad nad edaspidi millised innostrantsõ neil söömas käisid ! Jõudes laagriplatsi oli juba aimatav,et midagi head meid ees ootamas ei ole.Võistluskeskus oli telkide ja sõjaväe abiga püstitatud tsivilisatsioonist kaugele ja teel sinna ei näinud kusagil kauneid metsasid kus hea jalutada oleks ;). Õhtul oli pidulik võistluste avamine,mis kohalike kommete järgi püüti läbi viia võimalikult uhkelt.Kahjuks ei vaadanud me ära sõjaväelasest rokkarit,kes esitas mõned "rokiballaadid".See

eest kasutasime redelit,mis nn Makarovi flöödile tegi ikka pika puuga ära ja kuhu Helis enam võistluste lõpuni ligi ei läinud.Õlg-õla tunnet jagus küllaga.Öö möödus rahulikult,sai kokku lepitud ärkamisaeg kell 7 ja nii ma ka ärkasin.Laager oli kuidagi vaikne ning Helis ka pahurdas,et tund aega veel ... Tundus veidi kummaline,õnneks taipasin,et kallis telefon oli vahepeal ajavööndit korrigeerinud ja eesti aeg oli 6 veel.Keetsin vee valmis,jõin kohvi ja ootasin teiste ärkamisi.Ilm oli soodne,veidikene pilves ning mitte liig palav,samas aga polnud ka vihma oodata.Kaarte jagati vaid ühes järjekorras,kuid meile tarvilik ajavaru planeerimiseks oli küllaldane.Kaart oli ... oodatult raske - valdavalt sinine nagu sood või valge nagu padrikud.Nagu hiljem keegi mainis MM`vääriline.Helis loobus minu aitamisest kaardile joonte tõmbamisel ja arvas,et on kõigega rahul,mis välja valin.Valik oli raske.Kuna Helis oli soovinud sel korral öö metsas veeta,väikese laagris viibimisega valisin ööseks algpunktist lõunasse jääva ala.Alguseks pakkus huvi kaardi loodenurk,sealt lootsingi jõuda pimedas laagriplatsi ,jätkata lõunasse ning kui jõuab siis ka veidi itta.Teatud määral hea valik - saime loodes oma vitsad kohe kätte ja selgus ka meie füüsiline võimekus raskel maastikul.Oleks siia hommikul saabunud oleksime hiljem ajahätta jäänud. ... samas jääb muidugi võimalus,et kohe lõunasse minnes oleksime kergemalt hakkama saanud :) ... aga kas alati peab kerge olema! Suurema grupiga jooksime stardipasuna peale KP 22

suunas minema ja maastikul polnud veel viga midagi.Männimets,kerged künkad ja palju pohlasid juhuks kui isu tekib.80 väike soosaareke-tagasi rajale ning 79.Tõusime künkast üles teele ning olime kauni järve ääres.Kui Lauri finišis küsis mitut ilusat paika nägin,siis nüüd meenub,et neid kauneid paiku ikka mõned olid.Kui esimese vasakpöörde olime rajal ära teinud tegime plaanimuudatuse (täiesti ebaproff tegevus! ) ja suundusime esimest rada pidi küla poole. Kui algselt oli kindel plaan läheneda 84-le edelast raja otsast siis nüüd alustasime küla juurest.Peaaegu 600 meetrit minna ja 10 meetrine reljeef ei teinud seda lihtsaks ning viga tuli. Viga oli lausa nii hull,et lõpuks otsustasime otse lõunasse suundudes tabada rada ja uuesti alustada.Sedasi nagu algne plaan oli saime kohe ka punktile pihta - hea õppetund,kui oled juba otsustanud siis jääda endale kindlaks ja teha nagu plaanitud.KP 21 järve äärde minnes käisime ka joogipunktist läbi.Järgmine punkt 91 oli poolsaare tipus ja sinna minnes oli võimalus lõigata orust läbi,mis oli täis langetatud peeneid puid.Suur jalgade lõhkumine ja kui punkt käes otsustasime vähe pikema raja kasuks.Mina küll pidin kordama raiesmikku,sest olin kusagil kaotanud oma päikseprillid.Õnneks olid nad üpris lähedal ja sain ka rajale tulla.

Sealt tagasi küla suunas minnes jooksid vastu hilisemad maailmameistrid .Helis arutles,et parim versioon oleks  Eesti kaksikvõit : I Eensaared  II Timmo ja Rait. Hiljem selgus,et tal oli õigus tulemuse ennustamisel! KP 34 > 53. Esimene külakene,kus paistis välja pisut parem elujärg ning toimus ehitus.Kohtasime sõbralikke külaelanikke,kes kiitsid eestlaseid ja mootorsaega paljasjalgset pappi, kes jagas õnnistust punktide leidmisel.Punkte me leidsime ja kas tänu talle või jäi see ikka meie teeneks.Ühel metsarajal arutledes,mis edasi kuulsin kuis keegi loom minema tormas.Hääl oli päris tugev nii et pigem põder või kits kui rebane,aga kui vaatasin lähemalt pidi see küll keegi teine olema - maas oli kullilise jäänused ja põder küll sellist õhtusööki ei pruugi! Äkki oli see siis ... ei hullu,punkt 53 > 74 > 44 > 64.Esimese tööpäeva lõpuks ehk 8 tundi peale starti jõudsime punkti 90.Et algus oli raske olnud ja oli selge,et öösel sööma jõudmiseks peame kahandama oluliselt oma plaane ning loobusime mõnest plaanitud punktist.35 > 36 läbisime taas küla,kus elu nagu eelmisteski.Ei midagi kadestamisväärset. Samas tee ääres olid aga telefoniautomaadid mis olid täiesti töökorras.Punktini jõudmiseks tegime paar erinevat katset.Esimene proov lõppes kui teed tõkestas u 4 meetri kõrguste Sosnovski karuputkede müür.Ka järgmine rada vana lauda juurest ei olnud väga palju parem,kuid mingi loha sealt läbi ikka läks.Mõtlesime kas välismaalased ikka teavad,et tervisele ei pruugi nendega kokkupuude hea olla ja proovisime ise ettevaatlikud olla.Punktilt tagasi teele jõudes loojus ka päike.Tegime väikese katse leida punkt 52,kuid loobusime peagi pikemast otsimisest.Järgmine valik 75 või 92 kaldus viimase kasuks,sest kaardil oli sinna suunda vähemalt mingigi rada märgitud.Tagantjärgi saab öelda,et väga hea rada oli.Ära tulime sealt pea otse lõunasse ent ühe vene tiimiga kokku sattudes kaldusime aina kagu poole.Hiljem sain nende taktikast aru - tegid nõgeste vahel sik-sakke,et äkki õnnestub mingile lohale sattuda.Ei sattunud,aga suurema osa nõgeseid tallasid nad meie ees siiski ära.Kohalikke kaardikombeid saime ka koos nendega tunda, ühel hetkel tabas ühe venelase jalg vana autojälge nõgesepõllul ning ütles : Vot zdes eta doroga. Ja tal oligi õigus,see oligi tee mis kaardile oli kantud (!?). Nemad läksid 51,meie kodupoole.Joogipunktis W3 tabas meid meeldiv üllatus.Pakuti mitte ainult vett,vaid lausa kuuma teed ja anti ka väike pingike lõkke äärde,et veidike istuda.Super mõnus oli! 62 > 38 ... aga siis läks väsimus juba nii
hulluks,et panime otse söögi ja une poole,mööda nii 47 kui ka 23-st.Otsustasin,et hommikul otsustame kas üldse jätkame või loobume enamast.Jalg oli Helisel piisavalt valus ning tahe hakkas ka otsa saama.Kell 2.20 olime lõpuks õhtusöögil ning peagi telgis uinumas.Magasime rekordilise aja,sest meie plaan öö läbi käia oli ammu luhtunud.Hommiku suhtes olime vägagi skeptilised,aga kell 7.40 otsustas Helis,et võtame veel mis võtta annab.30 > 54 > maastik oli võrreldes eilsega täielikult muutunud - avatud ja päris kena mets.Väike probleem 57-ga ,aga kui idapoolset küngast tulles sadulani jõudsin oli ka KP omas kohas.67 ja 55 sai veidike ka joostud ning 23 tundi peale starti olime.
Oli raske ja tõepoolest MM-i vääriline kaart ning maastik.Meie tulemus polnud küll päris see mis lootsime ent tegelikult oli palju millega jäime väga rahule. Mis kõige tähtsam,me saime hakkama päris mitmes keerulises paigas ja tagantjärgi on jäänud ainult positiivsed elamused.Punkte kogunes 1180,millega olime 314 võistkonna hulgas 259-ndad.Arvestades meie ülipikka magamist täiesti meiepärane tulemus !!!
Edasine oli suurepärane nostalgiareis,millest Helis küll niiväga ei pidanud,aga isiklikult mulle meeldis väga.Suurepärased reisikaaslased,kaunis telgiplats Pihkva serval Velikaja jõe ääres taustaks võimas memoriaal Jäälahingule / Jäälahing 5.aprill 1242 / on see mis jääb pikalt meelde.Ja hommik sealsamas telgiplatsil loodetavasti jääb meelde kallile tütrekesele,kelle sünnipäeva seal tervitasime.Põllulilled,šokolaad ja laul mida Aivar automakist lasi - "igal lapsel on kord aastas sünnipäev" - väga kena ! Peale hommikutoimetusi,õnnitlusi ja väikest ujumist jäi veel pikk päev Pihkvas.Esmalt mereväe päeva tähistav kaatrite paraad jõel ning pidutsev rahvas,kelle patriotismis ei olnud midagi kahelda.Pihkva kremlis ja poes ostlemas ning kirsiks veel üks kogemus kohaliku toitlustusega.

Jääb vaid veel tänada suurepäraseid "reisikorraldajaid" Evat ja Aivarit toreda suvereisi eest!

 

 

 

 

Hiiumaal aklimatiseerumas

XDreami III ja öine etapp toimus Hiiumaal ja vaid nädal enne Rogaini MM-i Venemaal.Mulle,kui suurele unimütsile

selline asi just väga kerge ei ole,aga eks tulebki elada nüüd veidi öisemat eluviisi.Seega oli aklimatiseerumine täiesti ajakohane.Et igal aastal Saaremaale oleme proovinud jõuda oli plaan korraks sinnagi põigata ja kallite sugulastega paar toredat õhtut koos veeta.Kerge peatus Leisis,kus tradistiooniliselt lapsed seiklusrajal turnisid ja neljapäeva õhtuks olime kenasti kohal.Ilm oli juba mõned päevad tormine ja kõle olnud ning paremaks ei paistnud minema.Reedel ei olnud samuti mingi suvitusilm,randa ei jõudnudki ja äärepealt tundus,et meie pikaaegne komme veesõda pidada jääb sel korral olemata. Kuid nii,nagu see juba aastaid varemgi ei tea millest- ei tea kellest olime äkitselt ämbritega relvastatud ja lastel rõõmu palju.Nemad hüplesid küll ohutus kauguses ja lõpuks olingi vaid mina ja kallid õepojad,kelle vahel suur lahing toimus.Ei saaks just ütelda,et soe oleks olnud ,aga võitlus oli pikk ja tempokas.Vett ja muda ei kulunud küll 3 tonni nagu eelmisel suvel,aga pool basseini veest sai ära kasutatud.Lõppu tegime mõnusa viie miinuse,kus iga miinuse puhul võis saada samuti ämbritäie vett kaela.Paaril korral ei oodatud korvi äragi ja potentsiaalne ohver sai oma vee kätte enne tulemust.Väga super versioon viiekale - mõjub nii keskendumisele kui viskekiirusele ;). Laupäeval ca poole 8 paiku helsitas Taavi ja teavitas,et eelmisel päeval polnud praamid Saare ja Hiiu vahet käinud !!! No tore uudis,sõitsime varakult Triigisse,et jääks veel varuvariante,aga lõppes kõik õnnelikult ja olime praamiga teisel saarel juba enne lõunat.Kerge eine Käinas,ring Kassaris k.a. jalutuskäik Sääre tirbi otsa ja peagi olime Kärdlas rattaid seadmas.Saime pisut puhatagi,aga kohvi näiteks ei olnud kusagilt võtta.Ei olnud just kohvikusõbraliku linnaga tegu.22.20 läks teele HP-Sport team Plus /Helis,Siisi,Kadri/ ja meie /mina,Juula,Taavi/ startisime 22.40.Mõlemal puzzle-O ja kui neiud eelnevalt jooksuga minema panid,võtsime meie "rahulikult" aja maha,lõikasime ja kleepisime kuni kaart koos oli.Kuna igaüks pidi võtma 2 punkti teistest eraldi valisime teekonna nii,et mina turvasin Juula orienteerumist ja Taavi võttis kolmanda versiooni.Kui Juula 2 punkti käes ja mul veel ühte minna vaja oli näitasin talle suuna kätte ja läksine veel enda punkti tooma.Kohale jõudes 3-sse kogunemisel teda aga veel ei olnud .... läksin juba otsima,kuid õnneks oli ta juba vaikselt meid oodanud ilma hõikumata.Edasi rattaralli ehk odomeetri järgi muudkui mõõda ja pööra.See on iseenesest ebameeldiv päevalgi,seda enam öösel.Startisime kiirelt ja seega ei pannud tähele,et rajameister oli päris mitu vimkat sisse pannud.Mitu kaardifragmenti olid sarnased ja oleksime saanud tühisõitu vältida.Aga mis seal ikka kui pea ei jaga jagavad jalad.          Valikorienteerumises jalgsi pidime võtma 4 KP-d 5-st ja tegime taas veidi paha valiku.Lõppu jäi üks mõttetu edasi-tagasi jooks,aga ei hullu.Metsad olid täis inimesi,kes isegi adumata kus nad asuvad ajasid taga KP-sid.Tuled sähvisid kõikjal ja nii otsisime 92-st punkti tükk aega.Juhul kui kõik on ühe punkti jahil on paha variant,et kui üks leiab saavad kõik selle leitud,mõistlik oleks aga korraks aega võtta ning keskenduda kaardile.Ühe punktiga läks sel juhul hästi,teise punktiga saigi aga karjainstinkt meist paremini hakkama.Ratta joon-O 9,7 km läks väga hästi,oli vaid arusaamatu,et keegi isegi meist mööda ei sõida ?! Pilkases pimeduses tuli sama joont pidi vastu meie Plus tiim.Hea oli näha,et lambid veel töötasid neil,arusaamatu oli,miks nad nii kaugel ja kaua metsas on.Suuresadama juures vanas sõjaväeosas oli tarvis leida erinevatest hoonetest jooned,mille lõikepunktides meile vajalikud punktid asuvad.Mõõdetud,leitud asusime teele väikesele saarele Sääre nina lähedal.Natuke vara läksime merre ja kulgesime läbi ülepõlve vee saarele raisates veidi enam jõudu kui kallast mööda.Samas oli see mõnus ja värskendav veeprotseduur.Ratastega kanuupunkti sõites tulid konkurendid veidi liiga vara meile vastu.Sel sai olla vaid üks põhjus - esmakordselt Xdreami ajaloos jäeti kanuuetapp ära. Meri oli küll hetkel vaikne,aga lubati uut tormituult ning korraldajad ei võtnud liigset riski ja asendasid kanuu jooksuga. Meile sobib kanuu küll alati paremini,kui jooks,aga mis parata vähemalt sai "õhtule" varem.Väike puzzle ülesanne ja tagasitee rattal,Taavi viskas tornist palli väravasse ning ajaga 7 h 33,09 olime finišis.Emotsioonid polnud võib-olla just erakordsed,aga rõõm tehtust oli siiski olemas.Koht hetkel 84-s 131-st on ühisstardi puhul päris hea meie puhul.Tüdrukud olid oma C-rajal lubatud 3 tunni asemel 6 h 06,51 !!! aga see tähendas vaid 20 sekundilist kaotust meeste tiimile,seega said nad väga tubli II-koha 13-st startinust.Nende emotsioone jagus küllaga,sest rajameister oli neid metsas hoidnud pea sama kaua kui B-rajalisi.Tüdrukud loomulikult väga rahul ja nii ka meie.Homsest oleme teel juba Venemaale Helise ja Tutivapsiga nii et ei mingit internetti.

Iisaku ja suurepärane Alajõgi

Neljapäeval saabus laagrist Heleri,kellele oli esimene kord treeninglaagris käia.Emotsioonid olid head ja kui igatsusest vanemate järgi võitu sai siis oli 4 päeva lõbusalt läinud.Hooaja lõpuvõistlusel oli ta väga tubli - kaugushüppes 2,10 ja 2,00; 30 m 7,57 ; 150 m 39,95; vaid palliviskes vedas tehnika alt :) .Nädalalõpp möödus toimekalt.Reede peale tööd väga meeldiv üritus - nurgakivi sai Tondiraba Sulgpallihall,esimene omataoline (peale veneaegset Punase tn halli).Edu ja jõudu Alole ja Kristole,et neid noori ja tugevaid sulgpallureid ikka rohkem oleks seal treenimas! Kiiruga maale,sest kes teine selle heina ära niidab,mis aina kasvada tahab.Laupäeva hommikul Helena Tallinnasse ja swingtantsuvõistlus Lindy Hopi Lapsed , grupiga saadi kena II-koht.Pühapäeva varahommik asusime aga juba Iisakul XDreami stardis.Kuna tegu oli eraldistardiga jäi meie start mugavalt 12.30-ks ning tüdrukud HP-Sport team Plus /Helis,Siisi,Kadri/ alles tund hiljem.Kohe esimese ülesandena kirvevise,tundub nii lihtne ja samas ei tea kunagi ... esimese kolme viskega "ootasime viisakalt" Juula tabamust ja seejärel suutsime ka meie pakku tabada.Võtsime rattad ja seiklus võis alata.Kiirustasime veidi ja sõitsime 3-nda KP teeotsast pisut mööda,kuid etteruttavalt võib öelda,et see oli vist ainus eksimus.4 KP oli tore lisaülesanne,kus tuli leida teatud maa-ala pindala.Jagasime mõõdetava ala kolmeks ristkülikuks,sammusime mõõdud paika,arvutused a la 3*270 + 140*140 + 70*100 ning veelkord kinnitust leides valisime oma punkti mis kõige täpsemalt vastas meie summale /27410m`/ 30671m`.Nõnda väike viga nii suure maa peale sammudega lugedes polegi nii paha ?! Meie leitud punkt osutus hiljem ka õigeks nii et tasus vaeva ära,see mõõtmine.Punktid 6-7 ja siin selgus,et ees ootab pikem päikesevõtmine.Alajõgi oli kitsas ja rohkete takistustega ning kanuusid toodi aina juurde.Pisut oli korraldajate planeeringuid sassi ajanud veetaseme langus,mis tegi jõe vägagi huvitavaks.Jõudsime seal plaanida ja veelkord plaanida.Rattad pidi keegi viima järgmisse punkti ning samas pidi keegi

minema kanuuga.Tahtsin minna üksi kanuuga edasi,et teised saaks rattad ära sõita,kuid pika kaalumise peale jäime siiski otsusele,et lähen koos Juula ja ühe rattaga kanuus.Praegu olukorda hinnates oleks esimene variant - üksi kanuus - olnud parim valik.Etapp kanuus oli küll väga pikk ja takistusterohke.Pidevalt tuli ületada,tõmmata,trügida ja aina kanuust vette ronida.Siiski võib öelda,et Taavil jäi põnevaim/lõbusaim lõik sel etapil saamata.Tuju rikkus pisut leidmata esimene KP,aga hiljem tühistati see punkt,sest ta ei olnud enam õiges kohas ja õigel kujul.Punkt peale kanuud,nr 13 jättis valiku kas suur ring mööda teid rattaga või otsem kahtlase väärtusega radu mööda.Valisime selle kahtlasema ,saime küll rohkem pingutada ning läbida jõge,kuid tundub et mõlemad valikud olid enam-vähem samaväärsed.Peale ühte valgelt kaardilt leitavat punkti oli Retro. 1966 aasta kaardil oli 6 KP-d,mis asimuudi ja kõrgusjoonte järgi end kätte andsid.Lõpp oli ligidal.Rasket kruusateed sõita rattaga stardialasse, leida fotode ja juhiste järgi tee kiriku ning vaatetornini.Loomulikult ronida 28 meetrise torni tippu võtta KP ja kiirustada finiši suunas.Stardist oli möödunud 6 h 34 minutit millest hiljem lahutati puhkepaus 70 minutit kanuu ootust.Väga mõnus etapp oli,aga mitte mingit aimu oma saavutatu üle ei omanud,stardinumbrid olid segi paisatud ja ooteminutid arvestamata.Tüdrukud olid oma ülesande ka sooritanud väga tublilt ja kuna tulemusi oodata ei olnud asusime koduteele.Hetke tulemustes oleme väga kenal HP-Sport team 57.kohal 151 vk hulgast ajaga 5,24:47 ;Sega 19.koht.HP-Sport team Plus C-rajal suurepärane III-koht (17-st) ja parim naiskond.Aega kulus 2:00,33.Tublid! Kuna meil ei tekkinud jooksurajal probleeme tuleb kiitust avaldada ,aga tundub,et keegi ei pea meie motost ; "trenni me ometi ei tee" kinni ?!

3 korda 3 metsas punkte otsimas

Taas algas XDreami hooaeg etapiga Tallinnas.Ja kuigi eelmise aasta HP-tiimide hulka ei suutnud rajale meelitada olid meile /Juula,Heiki,Taavi/ lisaks osalemas Plus /Siisi,Kil,Kadri/ ja Penta /Rasmus,Meelis,Taavi/. Meie jahtisime B-raja punkte,teised olid C-rajal.Ilm mõnus,algul isegi pisut jahedavõitu,kuid mida aeg edasi andis päike aina enam sooja.Start kõigil ühine Vabaduse platsilt ratastega Pärnu maanteed mööda kuhugi ... .Kaardid olid juba avatud ning soovisin lahendada esimese -täringu ülesande enne kui metsani jõuame.Pelgasin,et kohe-kohe oleme õiges kohas,aga mõte ei tööta ning vastust ei tea.Ja siis viimasel hetkel kui pöörasime Viljandi maanteele sähvatas õige mõte ning vastus oli käes enne kui rattad tee äärde jätsime.Veel väike kontroll ning punkt võetud.Nüüd "kaine peaga" on see ülesanne millegipärast väga lihtne - kolm joonist täringust eri nurga alt, vaja leida varjatud külje punktide suurus.Edasi möödusime ratastel Liiva kalmistust võtsime kolmanda punkti ja peagi olime Raku järve ääres valmis rattaralliks.Kõik läks kenasti ja kuigi ümber ladude tegime väikese ringi ,saime oma sõidud sõidetud õigesse kohta.Alles lõpus,kui edasine juhis oli leida punkt nr 7 oli kerge hämming.Õnneks vedas intuitsioon meid õiges suunas ja kui Juulagi uuesti üles leidsime (oli laudtee lõpus sattunud mingi teise grupi sappa) olime varsti juba tuttaval militaaralal /taaskord,sest samas oli sügisene Libahunt ja talvine XT/.Lihtne jooksuetapp hea läbitavusega metsas,mis lõppes lisaülesandega - kummilindi ja tennispalliga pidi tabama ämbrit.Kahjuks ei tabanud ükski pall sihtmärki,kuid trahviring ei olnud kuigi kontimurdev vaid pisut künkaid üles-alla ;) . Uuesti ratastel ja tagasi Raku järve äärde.Järgnes kanuuetapp kuigi oleks võinud ka joosta.Arvestades meie jooksutempot oli kanuu hea valik.Korraldajad olid teinud suurepärase lõikamis-värvimis stiilis kaardi järvest.Ja kuigi mulle tundus,et punktid 16-17 on liiga ligidal teineteisele võrreldes lõikusid 15-18 ja 15-16, meelitas eemalt särav oranž/valge märk meid kaugele-kaugele.Kohale jõudes selgus loomulikult,et rajameister oli osavalt haneks tõmmanud.Õnneks mitte ainult meid,kuid meie oleks ju võinud seda läbi näha.Järgnevalt külastasime kaunist ränrahnu,mille juures ka XT-rogain käis,erinevus vaid selles,et kui XT ajal oli punkt kivi kõrval,siis XDreamil ikka kivi tipus.Üles minna polnud hullu, veidi tülikam oli sealt alla tulla.Jäänud oli vaid ratast ja jooksu.Ratas oli turvaline joonorienteerumine millega välditi ratturite sattumine sõiduteele ning joonel pidi leidma 2 KP-d.Kui esimene oli oodatult väikese teekäänaku juures,siis teine oli "tipus" ehk loomulikult otsisid paljud neid tippe kohe kui metsani jõudsime.Õige asupaik oli aga hoopis kodule ligemal ehk siis kui oli juba ületatud raudtee ning algasid terviserajad.Vist esmakordselt pandi meid tegema ka midagi kasulikku ehk rakendati osalejad multšiveole.Iga võistkond täitis käru multšiga ja vedas selle siis rajale.Tore ülesanne.Ratas Järvevana mööda,tunnelist läbi ja rattad parklasse, Finišini oleva maa pidime nüüd minema jooksuga.Endise Ahhaa keskuse ees sõudeergomeetril läbida 1 km ja veidike närvikõdi kõrgusepelguritele ja oligi kevadine etapp tehtud !!! Väga tore oli,ratast tuli kokku u 27 km,jooksu 6 ja pisut enam ning kanuud võib-olla 3 km juures.Esmased tulemused olid väga positiivsed,aga nagu alati korrigeeriti neid ja seekord lausa nii oluliselt,et 50. koha asemel saavutasime siiski 66.koha (senine parim 67. !) 161 võistkonna hulgas.Segavõistkondades 21.koht (52-st).Aega kulus kokku 3:47.21.


C-rajal Plus ajaga 2:03.26 koht 8-s (naiste 2. koht) Penta kaotas neile 14.06 ja tubli 13-s koht (meeste 4.koht), kokku osales C-rajal 34 võistkonda.Seega oli päev kõigile korda läinud ehkki eks saame ju äkki pisut veel paremaks ;) .

 

XT-pjedestaalil

XT-Talverogain - esimene võistlus,esimene jooks sel aastal - eelnenud vaid kaks lumist rännakut ning pisut sulgpalli.Helise kohta see loomulikult ei kehti,tema aina trennis käibki.Vähemalt on mul väikene vabandus vigastuse näol,mille 1.jaanuaril tekitasin ja mis peale ühte sulka trenni inetuks kiskus.Õnneks sain kiiret meditsiinilist abi moel,kuidas meie riigis kahjuks vaid õiget abi on võimalik saada ehk siis ... .Nii kuidas seda ametlikult teeks oleksin veel heal juhul kuu aega järjekorras ning ootaksin ja valutaksin jalga.Lahe! Tänu trikitamisele ei tulnud seega vigastus segama,aga treenimatus oli ikka oma jälje jätnud.Starti läksime kokkuleppel,et mingit rabelemist ei tee ja läheme rahuliku tempoga.Aga kus sa siis saad kui stardipauk käib paned jooksu ja ununeb kõik lubatu.Alguspaik Järve Neste lähedusest terviseradade juures ja oodatult pakkus kaart võimalust valida pisut linnasem suund Nõmmele või veidi kagu suunda, Kangru jm.Otsustasime Nõmmele minna ja rajal otsustada kui kaugele läheme.Ilm suurepärane ja pigem hakkas palav kui külm.Esimene punkt võetud jõudsime Järve Selver juures punase fooritule taha ja kui veidi seal hinge tõmmatud selgus uuesti jooksu alustades,et õhk sai otsa.Astma on üks hea asi,Helis hakkas lausa muretsema ning manitses mind mitte jooksma.Samas teadsin,et ta on võimeline hästi jooksma ja ei olnud tahtmist väga piduriks olla talle.Umbes paar kilomeetrit ja hingamine taastus.Väike eelarvamuslik eksitus,kui legendis oli punkt 40 nõlval,arvasin et ju ta hüppemäe lähedal on.Õnneks luges Helis ka kaarti ja leidsime selle õige nõlva ülesse.Loobusime 27-st ja staadioni juurde 26 > 46 > 55.Tagasiteel käisime prügila juures,Tädi Anni kohvikus ja lõpuks ka Raku järvel.Huvitav,et mitmed KP-d olid täpselt samas kohas,kui sügisesel Libahundil (54,37 ja vist ka 57 !!!).57 järve äärest võetud oleksime pidanud asuma koduteele,aga ahnus ajas meid veel ühte 5-st võtma ,52 järvesaarel.Nüüd läks tagasitee kiireks ja jooksusamm kippus väsima.Lihtsam oleks olnud võtta koduteelt umbes-täpselt 10 punkti (23>33>30>21),nüüd jooksime vaid tuimalt finišisse.Kõik oleks planeerimisel muidugi õigeks osutunud,kui oleksin suutnud Helisega sammu pidada oleksime need punktid ka ära võtnud.Aga selline suurepärane spordiala see rogain ongi,kui ei suuda ühtpidi ei nulli see veel su tulemusi ja saad ikkagi korraliku tulemuse teha.Kokkuvõttes jõudsime finišisse 2 minutilise varuga ,"taskus" 60 punkti (võitjatel 111) ja koht 63.-s 100-st.Pere klassis tubli II koht ning saime pisut poodiumil seista ja kodus sõpradega auhinnatorti süüa.Sellise treeningu pealt olin väga rahul tulemuse ja päevaga.Mis kõige tähtsam ,et jalg tundub täiesti korras olevat ning lubab trenni tegema hakata.Kilomeetreid linnulennult 23,ehk siis veidi alla 30 kilomeetri.Tubli Helis!

Pisut talve sündmuseid

Uut aastat juba paarkümmend päeva möödas,aga tehtud polegi suurt midagi.Aasta lõpp tuli peaaegu samalaadselt eelnevatega, mõnusaks lisandiks oli väike reis Tartusse,meie oma kelgumäe sissesõitmine ning lahedat kodukandi sulgpalli.Suvel kokku veetud ja kujundatud mäeke oli vana-aasta õhtuks kenasti lumine ja tegime seal 31-l suurema "liba-vastlapäeva".Lõke,hernesupp ja kuigi lumi hakkas juba vesisemaks muutuma oli kelgutamist päris mõnuga.
Aasta lõppu jäi ka üllatuslikult avastatud sulgpallivõistlus Kuusalu valla MV.Panime Helisega ennast kirja ja toredaid mänge jätkus kaheks nädalalõpuks.Tulemuseks Helisel pronkskarikas,mina natuke tagapool.Omavahelise mängu kaotasin talle 15/21 mõlemas geimis.Ilusaim mäng oli kindlasti poolfinaal Helis - Tarmo.17/21; 21/14 ,kuid kolmandas jäi meesterahva tugevus siiski peale 17/21. III-koha mängus võitis Helis päris kindlalt Alanit 21/13 ja 18.Valla meistriks tuli Ago.