XT-Loksa mõnusalt lähedal

Sügisrogain oli tõesti lähim võimalik kus rogain saaks meil vist toimuda.2006.a TAOK rogain jõudis kaardiservaga veel veidi ligemale, aga see oli juba ammu. Kuna siin anti plaani teha vaid 5-minutit enne starti tuli see natuke kasuks,et midagi ümbruskonnast tead. Samas selgus hiljem, et nii hästi ka ei tea ning läbitavus metsas oli tihti üllatuseks kehvapoolne ja nii hullu padrikusse pole veel enne sattunudki kui siin mõnes paigas. Startisime : HP-Sport team /Heleri,Heiki/ ja HP-Sport team Ananassisõbrad /Helena Z. ja Tõnis/. Kuna rajameister oli teinud päris põnevad valikuvõimalused jätsime enda suunaks mere äärest Lohja järveni,vaadata seal kaugele oleme jõudnud ning siis otsustada kui kaugele itta jõuame.Algas kenasti, võtsime 23>32>38>61 ,üle tee ning veel kolm punkti mis viisidki meid järve lähedusse ja 75-st otsustasin minna 37 suunas. Valik otse metsast oli küll kahjulik meie tempole, sest kulutasime seal rägas palju aega. Rajale saades sattusime kokku

Helena-Tõnisega ning Saba vk-ga.Koos võtsime 37, 66 ja järve ääreski olime koos. Järv oli osavalt piiratud punktidega,millest kuidagi ei soovinud loobuda ja samas head ringi teha oli ka suht keeruline. Meie valisime igastahes 91>45>86>73, sest läänekaldast tulles oleks 91 jäänud edasi-tagasi jooksuks ja soov 82 võtta oli suur. Edukalt tehtud oli järgmine KP54. Võib öelda,et see punkt uinutas korralikult valvsust - just selline hea nähtavusega mets,mida siin Lahemaal oodata võib.Seega otsustasime enne 93-e võtta ära ka 44 Kotka paisul. Sageli sõidame siit mööda,aga lähemale

pole kunagi astunud, peab käima.93>52 ikka mõistlik mets ja tundus ,et jõuame kenasti. Ja siis äkki kaardil "vaid" 3 cm valget ala,mis suunaga minnes ei oleks miskit rasket ,aga see valge oli nii kohutav mets kui vähegi olla sai. Kell aina tiksus finiši poole ja me nagu ei saakski metsast läbi.Lõpuks rada ja ka punkt ent aega vaid 25 minutit. Plaan 62>60>Finiš kahanes vaid 60>Finišile ja seegi oli ohus aega jõuda. Õnneks oli Heleri ülimalt tubli ning kogu järelejäänud aja olime heas jooksutempos, kaotasime üleajaga 2 punkti siiski. Ei hullu,olime rahul ja eriti hea meel oli,et Heleri oli kogu raja kenasti kaarti jälginud ning jooksnud korralikult.

Mingit edu ei osanud oodatagi kuni selgus,et olime Pere klassis II-koha saavutanud (miskipärast on tabelis meil 3.koht, mis esimesele tiimile ette heideti ei oska öelda,äkki oli vanusepiir ületatud) No väga uhke! Üldtulemuste koht ei olnud ka nuriseda midagi. Ananassisõbrad olid saanud meist punktiga ette ja oma Noorte klassis teenitult võidu võtnud. Tublid! Aasta kokkuvõttes neile Noorte klassis I- koht, meil jäi Pere-klassi kolmandast kohast puudu vaid 11 punkti.
Ei saa jätta mainimata,et korraldajad suutsid üllatada sellise ägeda maastiku ja punktiasetusega,et oli üks põnevamaid etappe vist.