Kevadine Libahunt viis meid Pakri saartele ja nagu korduvalt maininud olen ei ole paremat võimalust tutvuda põnevate paikadega kui osaleda rogainidel. Suured kiitused ja tänusõnad Libahundi
korraldajatele,kes võtsid ette sellise tõsise korraldamise kogu oma logistika ja tõenäoliselt ka varuvariandiga juhuks kui mereolud peaks halvad olema.Saarele viisid võistlejaid "Moonika" ja paar väiksemat laeva Paldiskist ja Kurksest mitme reisiga. Et sadamas laevale pääseda pidi kõik inimesed sinna viima suure bussiga,mis neid ca 400 meetriseid otsi siis korduvalt keris edasi-tagasi.Kuna saarel sadamat ei ole,oli laev ettevalmistatud eriliste trappidega ja saime saarele kuiva jalaga.Võimas logistika,mis vähemalt esimese stardi puhul toimis väga edukalt.
Kui kevad oli juba end näidanud,siis nüüd tuli enne võistlust oma talveriided uuesti välja otsida ja valmistuda kõikvõimalikuks ebameeldivuseks.Pakkuda oli kõike.Enne kui 9.45 start anti hakkas taevast lumeräitsakaid langema.Lisaks saime päeva jooksul lihtsalt vihma,rahet,tuult,korra ka müristas ning kui väga aus olla oli esimese vahetuse jaoks ca 3 tundi ka päikest.Või lihtsalt tundus,et seda nii palju oli.Aga uskuge või mitte,see kõik oli seda väärt.
Start toimus Väike-Pakri idakaldalt.Plaan oli meie eliidil -
HP-Sport team /Heleri,Helis ja Juula/ ja minul Helenaga HP-Sport team Plus, suhteliselt sarnane - minna peaaegu otse üle Suur-Pakrile,teha
seal paras ring ja tagasiteel juba vaadata esimene saar korralikumalt üle.Eks ma pidin kurvastusega tõdema,et ma ei saa piisavalt kogu saari läbi joosta,aga päev oli täis meeldivaid üllatusi. 20>23>50 ja võtsime veidi rahulikumalt.Punkt 70 minek tähendas minekut metsa vahele ja eks meile tähendab see alati suuri raskuseid ja eneseületusi.Veidi katsetasime ja siis loobusin.Mõtlesin,et olgu siis esimene tundki veidi kergem ja tegin teevaliku lihtsamaks.Helise tiim oli juba ammu rünnanud põhjasuunas 71 jne.Meiegi tuju taastus ja varsti kulgesime juba päris kenasti.KP 66 vana vare,esimesed kohtumised kohalike
veistega ja palju linnulaulu.Punkt 95 enne üleminekut oli lisaülesandega ja pidime paigalt kolmikhüpet tegema.Saime mõlemad proovida ja oma 4-le punktile tuli hüppest 3 juurde.Rõõmuga märkasime saabumas ka teisi,kes olid vahepeal läbinud 71>91>59.Helis hüppas välja 4 punkti ning panime koos jooksu.Helena tuju oli saanud suisa nii heaks,et aeg-ajalt sattusime lausa vedavasse rolli.Oli meist nüüd teistele motivatsiooni või hoopis meelt kurvastavaks Helena hea jooksuvorm,igatahes oli ääretult mõnus koos joosta.
Vahemaa tühjalt ehk punktideta oli küll pikk,aga niiviisi kambas läks maa kiirelt.Püsisime teistel endiselt kannul ja riskisime samuti Suur-Pakri keskpaika välja joosta.Ilus oli,väga ilus ja vahva! Nautisime täiega vaateid ja loodust.Eest jooksid paar jänest ning näha oli ikka ja jälle veiseid (nii neid kes elus-terved,kui mõni suur kes püsivalt puhkama oli jäänud).Hakkasin just Helenat pildistama 72 p juures kui vaatasin,et no mis seal seljataga tal ... suur veis pikali ja ... Sättisin küll,et kaadrisse ei jääks,aga kodus selgus,et sai ikka pildile.No eks see ole ju elu.Kiviaia labürindid punktis 55,pommiaugud teel
47-sse ja ikka püsisime koos teistega.Teel 56 tundsin äkki nagu keegi oleks visanud mind valusalt jala pihta,ent "õnneks" andis järgi kummipael.Karabiin oli valla pääsenud ning lendas piki jalga.Päris valus oli,õnneks saime veoköie taastatud.Nüüd pääses Helise tiim ka meist ette ja 62>92 jooksime juba isepäi.Loomulikult oleks 96>92 targem variant olnud,kuid nagu sel saarel ikka-jälle juhtus tahtis kompass mind otse koju saata.Õnneks taipasin ta riugast ja saime selle variandigi vähemalt ,mis just nii tark ei paistnud.92 lisaülesanne slack line`dega oli selge,mitte meie rida.Kuna kohtunik
Asko oli meeletult motiveeriv otsustasime siiski proovida.Ja siis see neiu,kes paar tundi tagasi metsas ei suutnud ojast üle astuda,muudkui kulges.Esimene joon,teine joon ... no mida kurja, tahtsin juba alla anda,aga ei ... saimegi lõpuni ja lisa 5 punkti tehtud! No oskab ta ikka meid üllatada! Rõõmuga edasi "militaarobjektini" otsima peidetud punkte.Eelmisest ülesandest oli veel tuju nii taevas,et leidsime 4 KP-d ja lugesime ülesande enda jaoks sooritatuks.Rada mööda tagasi Väikesele minnes kaalusin kas minna mõtekamalt 58>67
või lihtsalt võtta see viimane.Lõpuks jäime lihtsama idee juurde ja üle kruusaväljade ehk pommiaukude jõudsime kirderannale punkti juurde.Enne teele asumist nägin kolme kollast jopet - oh rõõmu,taas saime kokku ning pisut koos joosta.Siiski enne lõplikku saarelt lahkumist tegime meie Helenaga söögipausi ja lasime eliidil edasi kihutada.59>91>33; lisaülesande matat proovisin veidi mõelda,aga bingoversioon tundus parem.Kahjuks olin arg ja võtsin 1 punkti,julged märkisid 4 ja said ka sellise punktisumma.Kuna 70 ikka metsas asus,panime teid mööda edasi ja soov kindlasti kabeli juurde jõuda viis meid 43>44>94.Nägemiskauguses pidevalt Helise tiim liikusime usinalt finiši suunas.Veel veidi ja 10 minutilise varuga olime finišis.Super! Niiii rahul olin oma tubli võistkonnakaaslase üle,kes ületas kõiki mu ootusi ja võimaldas suurema osa saartest ära näha.Heleri,Helis ja Juula olid veidi varem kohale saabunud ja uskuda võis,et olid tublid.Järgmisel päeval oli juba selge,et mitte tublid,vaid kõige Tublimad - PERE klassi I -koht ja DD-klassis ülitugev IV-koht 162 punkti! Pere klass pani üldse ägedalt ja medalikohad on kõik supervõistkonnad : II-koht XT-Sport pere 160p /Grete Johanna,Edith ja Randy/; III- Nupsu 158 /Lisette Liis ja Neeme/ !
Kokkuvõtteks suured kiitused ikka ja jälle Libahundi tiimile,kes korraldasid sellise ägeda võistluse. Ja veel suuremad kiitused muidugi omadele - Heleri,Helena,Helis,Juula,Meelis,Vaido,Krissu,Liina,Märten Henrik,Helena Z,Henn,Tõnis ja mina ka! Kuna saarele pääsesime eri aegadel jäi lipuga pildile meid vaid alla pooled.
Tulemustest tuli kaks esikohta - Pere I; DD IV - HP-Sport team /Heleri,Helis,Juula/ ja JJ15 I-koht HP-Sport team Šokolaadisõbrad /Tõnis,Rasmus/. Meil Helenaga päris mõnus 121 p,ca 30 kilomeetriga ja koht 131.Rahul,Väga rahul!
No comments:
Post a Comment