Libahundi sügisetapp viis meid kevadega sarnaselt taas Paldiskisse. Kui kevadel viidi meid laevaga Pakri saartele,siis nüüd vaatasime poolsaare üle. Nagu juba heaks tavaks saanud regas meie tiime Libahundile lausa 5 võistkonda 12 osalejaga. Tänud tublidele HP-Sport team` osalejatele : Helena Z, Henn , Kadri, Andres, Liina, Märten, Heleri,Juula,Sigrit,Helena,Jens-Romil ja Heiki.
Helisel olid sulgpallis võistlused Küprosel,seega oli vaja leida asendaja,kes oleks toeks kaardilugemisel.Sigrit oli suurepärane valik selleks. Lähemalt saan rääkida vaid meist ehk HP-Sport Team Plus tiimi rännakust. Kui mõni aeg tagasi selgus,et väike sugulane oli oma taskuraha eest matkapoest kompassi ostnud (?!) ja ta soovis orienteeruma minna,siis kõlas loogiliselt ta Libahundile kaasa kutsuda. Jensi vanematel ei jäänud mingit võimalust keelduda nii heast pakkumisest ja esimene võistlus 6 tundi rogaini oli tõsiasi.
Start väga optimistlikult ehk lausa jooksusammuga ja pidin lastele meelde tuletama, et rajal oleme pikalt ning hetkel ei pea maksimumiga panustama.
Rajavalikus tegime esimese punkti raudtee äärde. Libahunt oli osavalt ära kasutanud soomusrong "Wabaduse" viibimise Paldiskis ja paigutas KP 34 vagunite vahele.Põnev,ent aega polnud ehk edasi aia nurka KP 31. Kenad sügisvärvides puud ääristasid tänavaid ja peagi algas ka sügisene vihmasabin. Ägedad pilved ja vikerkaar, kõik nagu korralikul sügisrogainil peaks olema. Vihmajoped enne 33 selga ja Peetri kindluse suunas. Rajaleidjana lasin sisse apsaka ehk lähenesime punktile panga poolt ja olime sunnitud väikese kaare sisse tegema.Ülesanne ise tundus lihtne ja lastesõbralik.Viska palju tahad ning lapsed said kordamööda visata. Korvile lähenedes sai väikesest vimkast paremini aimu. Mõnus tuul viis ketta korralikult lendu ja nii sai seal mitu korda loobitud - meie ülevalt poolt ja Helena uuesti alt üles. Lõpuks sai tehtud ja edasi pangale. Vihma enam ei olnud,aga tuul merelt oli korralik. Helena buff võttis mingi hetk tuule alla ning lendas suure kauni kaarega põllule.Saime kätte.Veel paar punkti ja olime trepil kus pangalt laskuda sai. Inimesed tulid KP 72-st ja hoiatasid,et seal on suht ohtlik. Samas nägin minemas oma kollaseid jopesid,ehk Heleri,Juula,Siki olid vapralt teel. Tegin kiir
elt riskianalüüsi ja otsustasime,et kui Paldiski etapp juba siis tuleb pangalt võtta,mis võtta annab. Võssis jõuab mujalgi tuustida. Panga all oli lõik,kus laine peksis vastu panka ehk pidime ootama lainete vahet. Saatsin lapsed ükshaaval "ohtlikust kohast" läbi kuiva kohani ja nad said hästi hakkama.Tagasi tulime sama teed,sest kui eelnevad tiimid läksid otse ülesse,ei hakanud ma lastega proovima.Võtsime kõik poolsaaare otsa punktid ära ja tagasiteele.Kui esmapilgul oli hea lihtne minek,siis päris elus oli orienteerumist mõnuga.KP 47 oli aega juba veidi piiratult ning pidime hoolsad olema. Õnneks oli lastel jaksu küll ja enne õiget aega olime finišis. Ägedad lapsed,pidasid vastu, olid rõõmsad ja u 21 kilomeetrit läbitud - võib vaid kiita!Auhindamisel oli rõõmu,sest HP-Sport team /Heleri,Helis,Juula/ said kaela kevadetapil teenitud PERE klassi I-koha medalid. Lisaks HP-Sport team`le taaskord suurima organisatsiooni preemia
TULEMUSED
.
No comments:
Post a Comment