Tere tali! TAOK rogain Vetlas

Järjekordne suurepärane TAOK`rogain toimus sel aastal Vetlas.Saabudes võistluskeskusesse oli selge,et lihtsalt ei tule täna midagi. Soe riietus,mis selga sai kodus aetud oli hädavajalik,sest ilm kippus vägagi talviseks muutuma. Vaheldumisi sadas alla lund,lörtsi või vihma ning temperatuur oli pigem 0-i poole. Mällu sööbinud 2016.a Sõõru rogainiga erinevuseks oli,et seekord polnud sellist läbilõikavat tuult ja aeg-ajalt ilmutas end ka päike. Kõik see ilmatembutus oli aga tegelikult ikka see,mis tegigi ka selle rogaini eriliseks ja kauniks mälestuseks.
Kaart käes 8.30 hakkasime Heleriga plaani tegema ja välistasime esmalt kaardi kirdenurga.Huvi oleks olnud minna Kakerdaja rappa, kuid rajameister oli selle nurga jätnud kavalalt "odavaks" ja punktisaak võrreldes kilometraažiga oleks suur raiskamine meie jaoks.Ja laudteed mööda oleme seal ju uidanud juba nii jäi meie plaanist ka see nurk välja.

Lootust oli,et jõuame lõunast enamuse punkte ära võtta,siis lisasime algusesse 17 punkti stardist põhjapoole (20>30>26>58>55). Start tuli taas järsku ja juba teel esimesse KP20 läbi rägastiku kambaga trügides avastasin,et kompassi ju pole. Kiire mõttetöö tulemusel lootsin,et jõuluvana kingitus lapsele on ununenud turvaliselt autosse,mitte kukkunud kuskile loodusesse ja teine lootus oli,et võib-olla on maastik lihtne ning piisab ühest vanast kompassist mis veel kotis oli.Tagantjärgi võib öelda,et tagasiminek autosse oleks isegi

tark tegu olnud.Selle kompassi peaks nüüd ära viskama,sest pigem külvas ta paanikat oma ebakindlusega.
No polnud hullu,algus oligi lihtne. Esimesed valitud punktid saime ilusti kätte ja ka esimest suurt viga, 55>22, ei saa suuna kaela ajada.Pigem oleks tark olnud tagasi rajale trügida,mina viisin aga meid suht soostunud ja võpsikus ala pidi nö otse. Tulemuseks aeg poole tunni juures enne kui teele jõudsime ja taas punkti saime. 32 täitsa kenasti leitud nina tõstis taas optimismipisikut ning järgmisena lootsin rabast punkti 41 leida,sest no küngast ikka ju märkad. Suunaga altpoolt minnes tundus paarsada meetrit lihtne minna ja nii tormasimegi.Umbes saja meetri pärast pakkus abivahend mulle põhjasuunaks peaaegu kõiki variante ja küngast ei tuvastanud selles ebasobiva kõrgusega võpsikus kohe kuidagi. Pisut veel trampisime ja nii ta sinna meile leidmatuks jäigi. Nüüd oli selge,et peab eriti hoolas olema ja usaldama vaid ennast või hetke,kui kompass suudab veenvalt otsustada midapidi end rajale sättida.50 küngaste vahel ja sihti mööda 31KP oli lihtne ja olimegi üle jõe joogipunktis. Heleri unistus täitus ja sai topsitäie sooja teed. Super hea oli. 57>59 olime kaardi lõunaservas. Õnneks oli meiega

samas
tempos veel inimesi liikumas ja järgnevad punktid leitavad ilma kompassita,seega kulgesime rahulikult 34>46>60. Tundus,et too viimane oli paljudele pisut mõtteaineks.Samas me saime selle nii kergelt,et minus tärkas korralik hooletus ja ülemist rada pidi punktist väljudes otsustasin pöörata vasakule läände. Õnneks too rada hääbus ja mu mõtted jõudsid tempole järele.35KP "nina" olin liig agar ja hakkasin liiga vara punkti otsima,õnneks mitte väga usinalt. 51>48 ja taas otsin suht lihtsat punkti liiga vara. Harjunud vist nende 1:20 000 -ga liig palju. Viimane,61 punkt mõtlesin siis targem olla. Võtsin kohe julgelt sisse üle karjääride ja raiesmikkude endal vaid üks mõte - kell käib aina kiiremini. Leppisime Heleriga kokku,et viimane aeg lahkuda on kell 16.40 punktiga või punktita.Oh kuidas minutid lendasid ja punkti ei kusagil. Eksitavaid lohasid ka piisavalt ja kui juba tundus,et viimane aeg,rohkem ei tohi aega raisata nägime üht neidude tiimi oluliselt lähemalt punkti otsimas.Võtsime otsuse korra veel proovida ja seal oligi see 61 punkt.Ja taas olime pannud end raskesse olukorda. Aega ca 44 minutit ning finišisse peaaegu 5 kilomeetrit. Raske oli. Tee tundus ka vaid ülespoole minevat,aga kõige suuremal tõusul nägin Priitu vastu sõitmas. Tema aktiivne ergutus autost lisas taas indu ning kui juba finišisirgel kaasaelajad hõikasid,et jõuame aega oli ikka hea tunne. Jõudsime,36 sekundit jäi veel varu!
Ei ole mul ikka midagi öelda, lapsed on meil tublid! Ei oleks mina end suutnud sundida end sedasi lapsena pingutama. Vaadates kuidas lapsed sel aastal on trotsinud Hispaania, Pakri saarte või Vetla vihma ja külma on ikka kadedaks tegev ausalt öelda. Kõik need metsas magamised ja eneseületused, no mis mulle oleks pidanud pakkuma,et ma oleks sellega nõus olnud lapsena.
Igatahes läbi sai see minu 13-s TAOK rogain.Helisega olen neist käinud 8-l,Heleriga nüüd 5-l.Meil kulus kilomeetreid pea maratoni jagu ehk 42 juures,mis parema planeeringuga ning punktide tabamisega oleks veel ägedama punktisumma taganud. Aga uhke selle 75 punkti üle samuti. Koht 113.,Pere klassi 12-s ja MN 43.TULEMUSED.  
Teise tiimina HP-Sport teami esinadamas olid Suvilinnud /Kristina ja Merle/ tubli 62 punkti, NN 30. ja NN40 17.koht.
Suured Tänud korraldajatele,sest TAOK rogain on minu meelest üks tähtsamaid võistluseid aastas ja see töö mis korraldusele kulub on ikka meeletu. Sel hetkel,kui enamus meist juba söönud-joonuna ja tõenäoliselt suure rahuldustundega kodu poole sõitis ajas teavasse juba uued lume v vihmapilved ning nemad pidid ju nüüd hakkama kogu varustust metsast kokku vedama. Aitäh TAOK ja jõudu tulevikuks! 
Ahjaa, Heleri sai ka oma "auhinna". Esimene asi,mis autosse istudes telefonis märkas ,oli saabunud gmail. Võis rõõmustada,sest ta valiti novembris toimuvale Justfilmi festivali lastežüriisse. Raske,kuid põnev ülesanne.
Pühapäev oli meile puhkepäevaks,samas kui Helena,Juula,Signe ja Urve läbisid Paide-Türi Rahvajooksu.

5 sekundit ülearu

Kui puhkus venis pikaks jäid kõik üritused kirja panemata,sh Rogaini MM, XT-suvi, maraton jpm. Äkki saaks nüüd enne suurt laulupidu (TAOK rogain Vetlas) uuesti arvutiga tegelema.
Möödunud nädalavahetusse jäi XT-rogainisarja viimane,sügisetapp Kohtla-Nõmmel. Suverogainil

Moostes tegime päris hea tulemuse kuigi rajavalik oli suht kahtlane ja nüüd olime üldarvestuses sel kõige ebameeldivamal,4-l kohal.Suurt võimalust midagi muuta ei olnud ja seega oli plaan mõnusalt aega veeta sel ääretult põneval maastikul.Aastaid tagasi jätsid Aidu karjäärid nimelt väga ägedad mälestused Xdreamilt ja nüüd oli võimalus koos Heleriga neid uuesti avastada. Kaarti avades selgus,et karjäärid jäävad paraku me plaanidest ikkagi välja. Häid punkte oli sinna küll ohtralt paigutatud,aga kilometraaž ja reljeef oleks meile äkki raskeks osutunud.Seega otsustasime võtta idapoolse kaardiosa tühjaks. 53>45>72. Heleri tegi üllatavalt head
jooksutempot ja jääb loota,et uued jalanõud olid osalt "süüdi" selles. Suverogainil nimelt õnnestus Heleril saada loosivõit ja lapse esimesed Icebugid Matkaspordilt olid sügisrajal ideaalsed. Teel KP 51 oli valikut kas minna pisut lõikama,kuid valisime teel jooksu kasuks. Kui mõni kaasvõistleja (ehk üks kindel  :) )  pidas seda raiskamiseks siis säästsime oma varusid edasiseks ja nagu omavahelisest

arvestusest näha oli lõpuks meie edu! 50>33>94. Siin tegime küll veidi kehva valiku,sest läksime sinna rägastikust trügides ja aega raiskasime parasjagu.83>60>73>82, pisut magasime 73 juures raja maha,ent õnneks kuulsime lähedalt võsast neiusid KP-d piiksutamas ja leidsime oma punkti. Imestasin kaardil suure pruuni objekti üle KP 21 lähedal, aga no mis seal muud kui "sõnajalaõied" - mingid koletud kruusamäed tuulikuid ootamas.85>71>44 saime oma karjäärivaated ja parvesõidu.43>42 sattusime sarnaselt paljudega "lõksu",sest ei suutnud tuvastada,et transportöör lõikab selle tee läbi ja seal puudub läbipääs.No lõpuks jõudsime tõelise künkani,kus neljarattaveoga üles tuli pingutada. See eest saime muidugi sealt põneva vaate ja tubli 9 punkti lisaks.22 minutit aega ja võtta 2 punkti veel.Õnneks teine neist,31, oli vaid mäe veerul ja ei pidanud kõrgele ronima.Ja oligi lõpuponnistus,joosta u kilomeeter. Tundus,et jõuame aega ja kui finišis kella vaatasin oli samuti kõik kena. Paraku alles tulemusi vaadates oli veidi masendav näha,et kell valetas ja olime 5 sekundit ületanud ,kaotanud sellega ka pjedestaalikoha.
120 punkti oli kogutud,aga kaotasime trahviga 1 neist ning Pere klassis IV-koht taaskord.
Mis ikka, tegelikult väga rahul tulemusega, seljataha jäid nii mõnedki head nimed ja ilmselgelt on pereklassi tipp heal tasemel. Järgmine aasta siis ... :). Sel korral üldiselt tabelis päris kenad 42.koht ja DH 16.koht, läbisime 24,5 km. 
TULEMUSED

Vahelduva pilvisusega kevadised Pakri saared

Kevadine Libahunt viis meid Pakri saartele ja nagu korduvalt maininud olen ei ole paremat võimalust tutvuda põnevate paikadega kui osaleda rogainidel. Suured kiitused ja tänusõnad Libahundi

korraldajatele,kes võtsid ette sellise tõsise korraldamise kogu oma logistika ja tõenäoliselt ka varuvariandiga juhuks kui mereolud peaks halvad olema.Saarele viisid võistlejaid "Moonika" ja paar väiksemat laeva Paldiskist ja Kurksest mitme reisiga. Et sadamas laevale pääseda pidi kõik inimesed sinna viima suure bussiga,mis neid ca 400 meetriseid otsi siis korduvalt keris edasi-tagasi.Kuna saarel sadamat ei ole,oli laev ettevalmistatud eriliste trappidega ja saime saarele kuiva jalaga.Võimas logistika,mis vähemalt esimese stardi puhul toimis väga edukalt.

Kui kevad oli juba end näidanud,siis nüüd tuli enne võistlust oma talveriided uuesti välja otsida ja valmistuda kõikvõimalikuks ebameeldivuseks.Pakkuda oli kõike.Enne kui 9.45 start anti hakkas taevast lumeräitsakaid langema.Lisaks saime päeva jooksul lihtsalt vihma,rahet,tuult,korra ka müristas ning kui väga aus olla oli esimese vahetuse jaoks ca 3 tundi ka päikest.Või lihtsalt tundus,et seda nii palju oli.Aga uskuge või mitte,see kõik oli seda väärt.
Start toimus Väike-Pakri idakaldalt.Plaan oli meie eliidil - HP-Sport team /Heleri,Helis ja Juula/ ja minul Helenaga HP-Sport team Plus, suhteliselt sarnane - minna peaaegu otse üle Suur-Pakrile,teha

seal paras ring ja tagasiteel juba vaadata esimene saar korralikumalt üle.Eks ma pidin kurvastusega tõdema,et ma ei saa piisavalt kogu saari läbi joosta,aga päev oli täis meeldivaid üllatusi. 20>23>50 ja võtsime veidi rahulikumalt.Punkt 70 minek tähendas minekut metsa vahele ja eks meile tähendab see alati suuri raskuseid ja eneseületusi.Veidi katsetasime ja siis loobusin.Mõtlesin,et olgu siis esimene tundki veidi kergem ja tegin teevaliku lihtsamaks.Helise tiim oli juba ammu rünnanud põhjasuunas 71 jne.Meiegi tuju taastus ja varsti kulgesime juba päris kenasti.KP 66 vana vare,esimesed kohtumised kohalike

veistega ja palju linnulaulu.Punkt 95 enne üleminekut oli lisaülesandega ja pidime paigalt kolmikhüpet tegema.Saime mõlemad proovida ja oma 4-le punktile tuli hüppest 3 juurde.Rõõmuga märkasime saabumas ka teisi,kes olid vahepeal läbinud 71>91>59.Helis hüppas välja 4 punkti ning panime koos jooksu.Helena tuju oli saanud suisa nii heaks,et aeg-ajalt sattusime lausa vedavasse rolli.Oli meist nüüd teistele motivatsiooni või hoopis meelt kurvastavaks Helena hea jooksuvorm,igatahes oli ääretult mõnus koos joosta.

Vahemaa tühjalt ehk punktideta oli küll pikk,aga niiviisi kambas läks maa kiirelt.Püsisime teistel endiselt kannul ja riskisime samuti Suur-Pakri keskpaika välja joosta.Ilus oli,väga ilus ja vahva! Nautisime täiega vaateid ja loodust.Eest jooksid paar jänest ning näha oli ikka ja jälle veiseid (nii neid kes elus-terved,kui mõni suur kes püsivalt puhkama oli jäänud).Hakkasin just Helenat pildistama 72 p juures kui vaatasin,et no mis seal seljataga tal ... suur veis pikali ja ... Sättisin küll,et kaadrisse ei jääks,aga kodus selgus,et sai ikka pildile.No eks see ole ju elu.Kiviaia labürindid punktis 55,pommiaugud teel

47-sse ja ikka püsisime koos teistega.Teel 56 tundsin äkki nagu keegi oleks visanud mind valusalt jala pihta,ent "õnneks" andis järgi kummipael.Karabiin oli valla pääsenud ning lendas piki jalga.Päris valus oli,õnneks saime veoköie taastatud.Nüüd pääses Helise tiim ka meist ette ja 62>92 jooksime juba isepäi.Loomulikult oleks 96>92 targem variant olnud,kuid nagu sel saarel ikka-jälle juhtus tahtis kompass mind otse koju saata.Õnneks taipasin ta riugast ja saime selle variandigi vähemalt ,mis just nii tark ei paistnud.92 lisaülesanne slack line`dega oli selge,mitte meie rida.Kuna kohtunik

Asko oli meeletult motiveeriv otsustasime siiski proovida.Ja siis see neiu,kes paar tundi tagasi metsas ei suutnud ojast üle astuda,muudkui kulges.Esimene joon,teine joon ... no mida kurja, tahtsin juba alla anda,aga ei ... saimegi lõpuni ja lisa 5 punkti tehtud! No oskab ta ikka meid üllatada! Rõõmuga edasi "militaarobjektini" otsima peidetud punkte.Eelmisest ülesandest oli veel tuju nii taevas,et leidsime 4 KP-d ja lugesime ülesande enda jaoks sooritatuks.Rada mööda tagasi Väikesele minnes kaalusin kas minna mõtekamalt 58>67

või lihtsalt võtta see viimane.Lõpuks jäime lihtsama idee juurde ja üle kruusaväljade ehk pommiaukude jõudsime kirderannale punkti juurde.Enne teele asumist nägin kolme kollast jopet - oh rõõmu,taas saime kokku ning pisut koos joosta.Siiski enne lõplikku saarelt lahkumist tegime meie Helenaga söögipausi ja lasime eliidil edasi kihutada.59>91>33; lisaülesande matat proovisin veidi mõelda,aga bingoversioon tundus parem.Kahjuks olin arg ja võtsin 1 punkti,julged märkisid 4 ja said ka sellise punktisumma.Kuna 70 ikka metsas asus,panime teid mööda edasi ja soov kindlasti kabeli juurde jõuda viis meid 43>44>94.Nägemiskauguses pidevalt Helise tiim liikusime usinalt finiši suunas.Veel veidi ja 10 minutilise varuga olime finišis.Super! Niiii rahul olin oma tubli võistkonnakaaslase üle,kes ületas kõiki mu ootusi ja võimaldas suurema osa saartest ära näha.Heleri,Helis ja Juula olid veidi varem kohale saabunud ja uskuda võis,et olid tublid.Järgmisel päeval oli juba selge,et mitte tublid,vaid kõige Tublimad - PERE klassi I -koht ja DD-klassis ülitugev IV-koht 162 punkti! Pere klass pani üldse ägedalt ja medalikohad on kõik supervõistkonnad : II-koht XT-Sport pere 160p /Grete Johanna,Edith ja Randy/; III- Nupsu 158 /Lisette Liis ja Neeme/ !

Kokkuvõtteks suured kiitused ikka ja jälle Libahundi tiimile,kes korraldasid sellise ägeda võistluse. Ja veel suuremad kiitused muidugi omadele - Heleri,Helena,Helis,Juula,Meelis,Vaido,Krissu,Liina,Märten Henrik,Helena Z,Henn,Tõnis ja mina ka! Kuna saarele pääsesime eri aegadel jäi lipuga pildile meid vaid alla pooled.

 Tulemustest tuli kaks esikohta - Pere I; DD IV - HP-Sport team /Heleri,Helis,Juula/  ja JJ15 I-koht HP-Sport team Šokolaadisõbrad /Tõnis,Rasmus/. Meil Helenaga päris mõnus 121 p,ca 30 kilomeetriga ja koht 131.Rahul,Väga rahul!
       

Linnarogainil tordi ja Kirsiga

Linnarogain Koplis,no on ju suurepärane kink väikesele sugulasele 5-aastaseks saamisel ! Kaua ikka lihtsalt Mobo radadel (mis on ülilahedad muidugi) punkte otsida.Äkki nähes kogu seda 300+ pealist orienteerujate kampa tekib teinekord vanematel soov end kuskile võistlustele kirja panna. No ja kui vanemad nõustusid tolle kingiga siis oligi lisaks Heleri-Heikile veel üks HP-tiim rajal - HP-Sport team Kirsid. Tegu rohkem linnatänavatega ja aeg Supernoovas vaid 2 tundi,seega ei ülearu keeruline esmaseks jõuprooviks.
Suurepärane ilm ja asupaik stardiga Kopli kunstigümnaasiumist laupäeva õhtul,no mida veel tahta. Kell pool 7 õhtul panime stardist teele ja plaaniks kohe Põhjala vanas tehasehoones punktiarve avada.Liiga lihtne see ei olnud,stardieelne info oli,et võivad olla avatud mõned kõrvalväravad,otse loomulikult ei olnud avatud ja sai algust tehtud

ümberjooksudega.Kui jooksuvorm oli hea ja ka Heleri jooksis kohe stadrist alates hea tempoga vedas sel korral tõsiselt alt justnimelt kaardil aedade tuvastamine ning ikka liiga paljudel kordadel leidsime end "tupikusse" aetuna.Pole ka ime,eks rajameister oli pisut sellele ka panustanud,et punktid sättida just nii hästi kui nad olid.Super! Tasapisi hakkas selguma meil,et kogu planeering kipub vastu taevast lendama,sest lõunapunktid 71;65 ei ole selle tempoga võetavad ja eelnevad eelistused olid tehtud liiga optimistlikud.Ehk siis tagasiteel tuli teha muudatusi ja polnudki enam nagu midagi head märkida.Siiski oli võimalik leida punktist "lehm" ja joosta vana prügimäe tippu just päikseloojangu paiku.Sealt finišisse polnud muud kui puhas rõõm lipata.Mõttes muidugi küsimus,et miks ometi iseend vaid Supernoovasse panime,aga ju see puhas harjumuse jõud oli ....
Tulemus punktides ja tabelis polnud kindlasti see,mida oleks soovinud,aga mõnus oli.Ja lapsed olid tublid: nii Heleri,kui ka Kirsid! Ja no grillvorstid korraldajate poolt! Äge.
Kahtlane muidugi,et kui rajameister on vaeva näinud ja märkinud keelualad kaardile,siis gps-jälg ei ole ikkagi OK seda läbima,eksole!

Talveunele lõpp peale - XT-Spordi Talverogain

Oh rõõmu,taaskord kevad lähenemas ja saab lapsega metsa joosta. Tegelikult väga metsane see XT-talverogain seal Randveres meie valik ei olnud,aga meeldiv oli ikka.Jooksuvorm oli proovile pandud alles viimasel hetkel - teisipäeval,olin kogetuga väga rahul ning julgust oli piisavalt. Kui algul
arvasime,et rajavalikuga proovime algselt kuiva jalaga pääseda, siis saime kohe varbad vette/lumme pista ja täitsa tuttav ning mõnus tunne oli.Nagu me pesamunal rumal komme on kahjuks oli algus konarlik.Nagu jooksis,kuid edasi ei liikunud.Esimene kolmveerandtund üle elatud läks jooks juba jooksu moodi ja kerge premeerimise korras võtsime puksiirköie kasutusele.Otsus oli poolsaare põhjaossa mitte joosta,vaid ida kaudu lõunasse ja sealt "koju" tagasi.Tundus,et sarnasele rajavalikule oli läinud enamus tugevamaidki tiime nii,et tundus õige valik.Välistasime mitmed 2-sed punktid ja kuna KP 58 avati

alles tund peale starti liikusime 35>75>81>55.Olin kahevahel kas 42>43 või teistpidi,kuid jäid kraavid (42) ja siis raudtee (43) kus paraku oli punkt rikutud, helistati korraldajale,tegime pilti jne.63>83>54>82>21>45 saime nii tänavaid,kui lumes rapsida mis iseenesest oli täitsa lahe.Õnneks ei olnud jääd,mis on väga ebameeldiv jooksmiseks.Olime ajaliselt poole peal ja tuli otsustada,kas riskida 96-ga.Otsustasime,et jõudu on piisavalt ja jooksime terrassi suunas.Mõtlesin mis terrass see küll olla saab,kui lähenesime maanteele,aga oli tõesti -burksi putka. Sööma ei jäänud ,märkisime punkti ja edasi.

Jõekäärust 73 ja tagasiteele 44>48.Lähenedes 95-le jäi kraav märkamata kaardil ja tegime väikse põike raudtee poolt.Edasi 36 suunas minnes nägime,et saab siiski ka kuivalt teed mööda.Samas heinamaa oli korralikult vee all.Polnud hullu,vesi pole ju ometi nii külm kui välja paistab,mürinal läbi ning punkt 36,järgmine, 85 oli joogipunkt koos mõnusate hapukurkidega.No mis nii viga sporti teha.Punkt 26 oli paras lõks millest oleks pidanud loobuma,aga tundus ahvatlevalt teele jääma.Paraku kavalalt piiratud õuedega ja pidime 52 pääsemiseks taas tagasi jooksma.Lõpp oli juba puhas rõõm - lund,pori ja vett mööda lõbus järjekord punktis ja sajaga finišisse.
Kuigi olime vältinud "odavamaid" punkte ja kolmest neli tundi enamuse jooksnud ei olnud lootused kuigi kõrged.Mõnusa üllatusena olime ikkagi Pere klassis tublil III-l kohal ehk hooaja alguseks hea tulemus.

Maratoni kambakas

Mitu aastat oleme proovinud osaleda Stamina Vana-aasta teatemaratonil.Sel aastal saime lõpuks viiese kamba kokku - Heleri,Helis,Juula,Meelis ja Heiki.Hommik oli mõnus 9 kraadi miinust ja Rocca al Mare kooli juurest ootas igaüht mõnus 8,4 kilomeetrine ringike. Heleri pani esimesena minema ja oli
õnnelikult enne Jõuluvana 1h 3 min pärast teadet edasi andmas.

Igastahes saime oma jooksud joostud,polnud see ilm külm ega midagi ja teatemaratoni formaat on päris tore,kui on seltskond olemas.
Muidugi oleks me aeg võinud parem olla ehk siis oleksin pidanud 2 minutit kiirem olema, kedagi teist siin süüdistada pole.Kiitma peab Meelist,et tulemus niivõrd hea tuli. Aga eks siis 4 tunni piiri alistame järgmisel aastal. TULEMUSED . Kokku meie aeg 4:01:48 , koht 85. 102 seast, segavõistkondadest 28. Väga lahe üritus ning  märkimisväärne panus sai antud:  Audi Vana-aasta jooks annab panuse puuetega inimeste kultuurifestivali korraldamisse! 

Korralik "õppereis" Kurgjal TA OK XIX

Lemmikformaadiga, 8 tunnine rogain ,TAOK rogain on meile alati olnud see lemmikuid. Sel korral oli veidi teine plaan kui joosta nii kuis jaksab. Sest ega päris nagu ei jaksagi enam kui iga nädalalõpp on kuhugi tormatud.Ja õigustuseks, et vihmas ja külmas on paras aeg tegeleda hoopis õpingutega. Helis on ammu vihjanud,et tema sama vanalt kui Heleri praegu, vaatas pidevalt ka kaarti.Kuna XT 4- ja Libahundi 6-tunnised on "kähkukad" ja veidi lootnud head tulemust pereklassis,siis tõesti pole Heleril kaarti väga õnnestunud jälgida.Nüüd kui selgus,et kaart on täis suurepäraseid sihte ning kraave oleks paras tal endal juhiseid anda.

See õigustus, mis ilma puutus muidugi enam ei pädenud.2016.a Sõõru külm ja vihm tundub ikka veel vahest sees olema ja reedel suundusin poodi kindla otsusega,et korralikud tuule-vihmakad saab ostetud.Ja ennäe imet,ühes poeketis olid täiesti adekvaatsed jakid igale suurusele olemas.Isegi hind oli selline,et võib kogu kambale osta ja no kiiduväärt tegu oli.Kogu tööpäev metsas ei pidanud külma kannatama.

Kaart oli jagatud kaheks osaks,lahutamas ühe ülepääsuga Pärnu jõgi./U 30 aastat tagasi kui tegeles veel selline äge asi nagu Tallinna Matkamaja sai seal veematkakoolis käidud ning kevadel Pärnu jõel matkatud,siis sai Kurgja vesiveski tammist kanuuga alla sõidetud.Hiljem veel 2006.a. öineXDream võistluse vägevad meenutused/. Ülemine osa tõotas küll linnulennuliselt vist tasuvamat,aga lõunaosas hea sihivõrk ning meie plaanidega

paremini sobiv maastik. Seega esmalt itta ning kaarega lõunast tagasi keskele.Väga head ringi välja ei mõelnud ja jalutamisega pidi mõned punktid välja jätma.Muidugi nüüd kodus ja teades,et meil tegelikult oli piisavalt aega oleksime pidanud veidi ahnemad olema.Seal ei tundunud see sugugi mitte nii.Algas lihtsalt 21 - 38 - 51 - 42 - 59. Heleri rõõmuks sattusime aeg-ajalt kokku tiimiga kus oli tore koer kes meiega kampa lõi.Tempoga olime rahul,sest 1,5 tunniga oli meil 19 punkti koos.Teel tuiskas vastu Sääsehirm, rõõm kohtuda selliste tiimidega kel häid alati motiveerivaid sõnu

jätkub.61 - 49 ületasime Saarjõe mööda ülilibedat puud ja võtsin suuna 50 suunas. Vähemalt arvasin sedasi, paraku vedasin meid kõvasti ida suunas enne kui aru sain ja otse lõunasse pöörasin teed tabama. Hiljem tark olla on nii mõnus - miks me 35 välistasime on üks selliseid kohti kus selliseid ideid genereerida näiteks. Ju oli mul siis Plaan, mingi kindlasti suurem ja parem plaan mida ellu viia … paraku. No mis ikka.Edasi olid sihid,mida Heleri sai ilusti ise jälgida ning polnud asi üldse nii hull kui kartsin.Võtsime ka nööri vahelt ära,sest tundus,et neiul oli jõudu jooksmiseks/kõndimiseks küll ja veel. Ühel hetkel oli meie aeg ja ring otsa saamas.Aega ju veel oli,aga midagi mõistlikku selle ajaga teha meil enam polnud.Korraks põikasime üle jõe 20-sse,kuid 44 puhul lõin põnnama.Statistiliselt üks kehvake rogain meilt,aga rõõmsad olime ikka ja järgmine kord rajale järgmiste ülesannetega.

Tulemuseks 72 punkti, Pere klassis 14.koht. HP-Sport team Inferno /Kadri,Tõnis/ 75 p, HP-Sport team Vesilinnud /Krissu,Liina/ 48 p.

Samal ajal tegi Helis hea sulgpalli Tallinnas.Tallink Cupil mängis meeste vastu meistriliigas ning tuli neli võitu,kaotus finaalis ehk II-koht !

Järjekordne, juba 10-s Sünnipäevajooks

Tõepoolest pisut naljakas mõelda,aga kunagisest uitmõttest on juba 10 toredat jooksu
toimunud.Laupäeval, 29.septembril polnud just parim aeg ja mitmed sõbrad jäid tulemata seetõttu, aga õige kuupäeva "pani pihta" meilt Libahunt. Tihe kalender, mis sinna ikka parata ja meie väiksemana pidime oma plaanid siis vastavalt seadma.
Taaskord oli ilmavanaga meil kokkulepe ja saime joosta mõnusalt sügisese ilmaga.Starti tuli 20 osalejat kellele siis uuendusi tutvustasime. Kui siiani oli meie jooks eriline,et startisime eraldi - rahulikumad enne ning kärmemad hiljem - siis nüüd lisandus sellele tingimus,et paarisnumbrid ühtpidi ringi,paaritud teistpidi.Kui ühine stardi-/finišisirge välja arvata ei ole reljeef teguriks ja sellega eelist ei teeni kumbapidi ringi joosta. Päris rõõmustav oli joosta mõnedest mööda,kes varem startisid ja samas tervitada vastujooksvaid jooksjaid. Väike parandus oleks veel vajalik,et ühes grupis jooksevad kindlasti vastassuundadesse,
sest mina sattusin Helisega samale ringile.Ja nii ta terve raja mu sabas kavalalt passiski.Finišisse jõudsin parasjagu,et näha veel mitmete saabumist ja rõõm oli tõdeda,et nii lahe seltskond ümbritseb meid.Oli neid,kes võtsid mõnuga ja neid kes mõnuga viimase välja pani.Eriline tänu veel Marile,kes kõik need aastad meid seal finišis ootab ja meie ajad kirja paneb. Ja seda Rasmus K. tehtud programmiga mis täpselt meie jooksu iseärasustele kohandatud.Super mugav elu! Siis soe tee,soojad muljed,lastejooks ning enne õhtust olengut vaba aeg pesule ja riietusele mõeldes.Õhtuhämaras kogunesime pargis,sõime suppi ja kaasatoodud head ja paremat. Suurel ekraanil fotokokkuvõte meie eelmisest hooajast ja väikesed tänusõnad. 


Tänada sai 30 inimest,kes hooajal HP-Sport teami erinevatel võistlustel esindanud -120 võistluskorda kokku.Jooksudiplomid, medalid 5-ndat korda jooksnud Helerile ja 10-ndat korda jooksnutele (Juula,Rasmus K,Taavi ja mina). Märgid rogaini tundide eest,kus Helis ületas 500 tundi ! Heleri ja Kadri 200 tundi, minul 400 ja mitmed 50 tunnised.
Meie jooksu tegelik peaauhind, Ananass parimale kes oma aega parandab sel aastal Helerile (parandust üle 2 minuti).Helis sai hea idee preemia meie jooksupükste teostuse eest. Hennu poolt meeldiv mõte,et rajarekordi omanik teeb uue meene järgmisele rekordiomanikule sai jätku ja Kaarel tõi uhke keraamilise kompassi.Kuna ta ise rekordit parandas jäi see uhke meene korraldaja valdusse ja uus rajarekord on nüüd 21:26 ! HP-Sport teami Aasta tegija karikad läksid sel aastal XT-rogainisarjas edukalt võistelnud Helena Z ja Tõnisele (HP-Sport team Ananassisõbrad).



Lisaks ootab üks Tänutäht üleandmist isikule,kes ka päriselt on noortele rogainijatele toeks olnud. Erinevalt ühest organisatsioonist,kes ilma igasuguse au- ja häbitundeta oma aastaaruandes kirjutab kuidas koordineerisid ja toetasid noori teel medalitele …. !
Igastahes jah, oli tore üritus taaskord ning ega aeg ei anna oodata, kohe paar nädalavahetust taas metsas koos oma toredate klubikaaslastega koguma uusi tähti uude hooaega!

XT-Loksa mõnusalt lähedal

Sügisrogain oli tõesti lähim võimalik kus rogain saaks meil vist toimuda.2006.a TAOK rogain jõudis kaardiservaga veel veidi ligemale, aga see oli juba ammu. Kuna siin anti plaani teha vaid 5-minutit enne starti tuli see natuke kasuks,et midagi ümbruskonnast tead. Samas selgus hiljem, et nii hästi ka ei tea ning läbitavus metsas oli tihti üllatuseks kehvapoolne ja nii hullu padrikusse pole veel enne sattunudki kui siin mõnes paigas. Startisime : HP-Sport team /Heleri,Heiki/ ja HP-Sport team Ananassisõbrad /Helena Z. ja Tõnis/. Kuna rajameister oli teinud päris põnevad valikuvõimalused jätsime enda suunaks mere äärest Lohja järveni,vaadata seal kaugele oleme jõudnud ning siis otsustada kui kaugele itta jõuame.Algas kenasti, võtsime 23>32>38>61 ,üle tee ning veel kolm punkti mis viisidki meid järve lähedusse ja 75-st otsustasin minna 37 suunas. Valik otse metsast oli küll kahjulik meie tempole, sest kulutasime seal rägas palju aega. Rajale saades sattusime kokku

Helena-Tõnisega ning Saba vk-ga.Koos võtsime 37, 66 ja järve ääreski olime koos. Järv oli osavalt piiratud punktidega,millest kuidagi ei soovinud loobuda ja samas head ringi teha oli ka suht keeruline. Meie valisime igastahes 91>45>86>73, sest läänekaldast tulles oleks 91 jäänud edasi-tagasi jooksuks ja soov 82 võtta oli suur. Edukalt tehtud oli järgmine KP54. Võib öelda,et see punkt uinutas korralikult valvsust - just selline hea nähtavusega mets,mida siin Lahemaal oodata võib.Seega otsustasime enne 93-e võtta ära ka 44 Kotka paisul. Sageli sõidame siit mööda,aga lähemale

pole kunagi astunud, peab käima.93>52 ikka mõistlik mets ja tundus ,et jõuame kenasti. Ja siis äkki kaardil "vaid" 3 cm valget ala,mis suunaga minnes ei oleks miskit rasket ,aga see valge oli nii kohutav mets kui vähegi olla sai. Kell aina tiksus finiši poole ja me nagu ei saakski metsast läbi.Lõpuks rada ja ka punkt ent aega vaid 25 minutit. Plaan 62>60>Finiš kahanes vaid 60>Finišile ja seegi oli ohus aega jõuda. Õnneks oli Heleri ülimalt tubli ning kogu järelejäänud aja olime heas jooksutempos, kaotasime üleajaga 2 punkti siiski. Ei hullu,olime rahul ja eriti hea meel oli,et Heleri oli kogu raja kenasti kaarti jälginud ning jooksnud korralikult.

Mingit edu ei osanud oodatagi kuni selgus,et olime Pere klassis II-koha saavutanud (miskipärast on tabelis meil 3.koht, mis esimesele tiimile ette heideti ei oska öelda,äkki oli vanusepiir ületatud) No väga uhke! Üldtulemuste koht ei olnud ka nuriseda midagi. Ananassisõbrad olid saanud meist punktiga ette ja oma Noorte klassis teenitult võidu võtnud. Tublid! Aasta kokkuvõttes neile Noorte klassis I- koht, meil jäi Pere-klassi kolmandast kohast puudu vaid 11 punkti.
Ei saa jätta mainimata,et korraldajad suutsid üllatada sellise ägeda maastiku ja punktiasetusega,et oli üks põnevamaid etappe vist.

Rajale ei jäänud kedagi

Tavapärane septembrialguse nädalavahetus blokeeris taas suvilas töötegemise ehk kõik kes vähegi
tahtsid ja suutsid tormasid vist jooksma sel nädalavahetusel.Võtsime meiegi sellest peaaegu maksimaalse. Puudusid vaid noortejooksult ja lastejooksule meil keegi enam ei kvalifitseeru.
Kunagi kui jooksule sai regatud ega siis pannud tähele,et 10-t kilomeetrit joostakse laupäeva hilja õhtul. Seega panin end kenasti kirja nagu eelmisel kahel aastal ja startisin sinna kombe kohaselt päris-päris viimasena. Sel aastal nõudis see erilist tahtejõudu, sest tundus, et ma ei olnud ainus kes soovis viimasena rajale minna. Kokku kestis tulek Olde Hansa juurest 14 minutit !!! Kerichi finišini oli jäänud vaid 16 minutit kui rajale "tormasin". Jooksma sai hakata peale 3-t ja selleks oli kulunud juba pea pool tundi. Ühesõnaga plaan miks sealt lõpust alustan - anda lastele piisav edumaa, et neid siis hiljem rajal innustada kipub aeguma. Lisaks oli enamus rahvahulgast sini-must-valged ja nii ei tundnud niikuinii kedagi väga ära. Helenale jõudsin siiski järgi kuskil 6-l kilomeetril. Kena oli vaadata millise rõõmuga ta seal jooksis. Helerit ei saanudki kätte, jõudis pisut enne mind finišisse. Tublid! Hommikul maratonile! Mina, Helis,Meelis esmakordselt, Juulal neljas juba. Sain hea alguse ja tiksusin Andrese sabas veidi aega. 4 tunni õhupall sai mu Vabaõhumuuseumis (18km) kätte ning kadunud nad olidki. Ise olin plaaninud 4:25 … 4:30 nii et varu oli piisavalt. Umbes 25 peal hakkas eilne 10 kilomeetrit valusalt kätte maksma, õnneks oli 21 km jooksjate hulgas palju tuttavaid ergutamas ja nii edasi. Mõned viimased kilomeetrid andsin siiski veidi alla ja jalutasin. Lõpuks enam-vähem nagu lootsin 4:28. Helis ja Meelis olid saabunud juba varem, peagi tuli ka Juula. Kõigil parim aeg maratonil. Ei midagi üllatavat, hulgi osalemisi läks taas klubile kirja: 10 km- Heleri, Helena,Katriin,Mari-Ann,Heiki;21,1 km- Sigrit ja Heinrich,
42,2 km- Helis,Juula,Heiki,Meelis.
Teisipäeval saabus mu kingitus,mis pere aprillis kinkinud oli - tekkis aeg spordiarstile. Päris vahva oli 2 päeva peale maratoni koormustesti teha ;). Jooksin lindil aga täitsa normaalselt ja kõik oli korras (sain kiitagi) seega ei mingit õigustust,tuleb edasi joosta.

Kõvad mehed ja mõned eelnenud suursaavutused

Vastu suve pole arvutiga suurt aega olnud suhelda, aga see ei pruugi tähendada, et me vaikselt kodus istuks. Võtaks pisut kokku siis tagurpidises järjekorras ning alustaks tänasest ehk mudast ja porist millega lustida saime.

 Kõva Mehe Jooks on pakkunud eriti häid ja pisut vähem häid elamusi meile juba aastast 2010. Täna olime taaskord rajal ning muljed super. Kindlasti on aja jooksul põnevaid radasid olnud, aga täna oli kuidagi väga mõnus ja piisavalt raske. Kõik esmamuljetajad väitsid, et on edaspidigi tulemas. Helis otsustas peale oma pikka kontsert-võistlus-sugulastereisi , kust ta saabus alles eile öösel, võtta rahulikult ja nautida jooksu koos issiga. Nii ta "kiusas" mind 6...7 kilomeetrini ja alles seejärel raatsis mind maha jätta ning omas tempos lõpuni rabeleda. Ääretult mõnus oli niiviisi koos joosta

nagu "vanasti". Esimesed 5 kilomeetrit läksid märkamatult ja kuigi takistusi oli pidevalt ja tihedalt, siis lõpp oli veidi tihedamgi. Mõnusad ojaläbimised,mudased kraavid, okastraadi alune muda,ronimist nõudvad takistused,kõrge võrk,seinad ,minu antipaat - perroonialune,kõrged liivamäed ja muidugi ujumine. Lahedalt veedetud pühapäev! Helis oli lõpuks kohal 222./naiste 18. ajaga 1:18:16.Minu kaotust talle pea 5 minutit, koht 325. HP-Sport teami esindasid tublilt ka Sigrit ja Heinrich, kes saabusid ühiselt 1:34-ga. Tublid olime!
Nagu öeldud käis Helis vahetult enne seda koos Meelisega reisimas,võisteldes sulgpallis Leedus ja Hispaanias. Lisaks veel kontserdid ja sugulased Inglismaal ning põige Rumeeniasse puhkama.
Veel tagasi ajas rännates oli Libahunt Vääna-Jõesuus. Pidime loobuma oma vanast lemmikust

Emumäe jooksust, mis toimus kahjuks samal päeval ja on tegelikult omapärane ning mõnus võistlus. Libahundi kasuks rääkis aga, et see on traditsiooniliselt võistlus kus osalen koos Helenaga ja see on tähtis meile mõlemale. Helise kanda jääb siis "eliitvõistkonna" juhtimine ehk koos Juula ja Heleriga pereklass. Lisaks olid veel HP-Sport teami esindamas Liina, Helena ning Henn. Võistlus oli mõnus alates erakordselt palavast ilmast ja heast maastikust. Rada viis meid ka paikadesse, mis nii lähedal, kuid siiani teadmata meile.

Peale algusülesande,kändude lugemise, suundusime sarnaselt Helisega läbi idakalda punkti 21 üles põhjasuunda. Esimene lisaülesanne 86, punkt puu otsas köisredeliga. 63 ja taas ülesanne: visata kerge topsike korvi ehk ämbrisse.Tehtud! 34 ja 60 lahe punkt tranšee alguses- vanad jäänused tranšeest.83- leida punktid maa

pealt ja maa alt ortofot järgi. Vana militaarobjekt pakkus selleks korraldajatele hea võimaluse ja meile teadmise põnevast objektist. 33 / 43 -tore rand ja omapärased uusmõisahooned. Trepist üles Suurupi ülemise tuletorni juurde ja tagasitee finiši suunas. Helena oli erakordselt tubli ja meil jäi piisavalt aega jõudmaks veel allapoole Vääna-Jõesuu sillale. Pidin lööma tennispalli teiselpool kraavi väravasse ning ebaõnnestumisel viskas Helena selle sealt mulle tagasi. Õnneks sain teise korraga hakkama. Seejärel tore kohtumine Heleri,Helise,Juulaga ja mõned punktid veel ning

finišisse. Kiitused Helenale, oli vapper ja tubli ning kilomeetreid kogunes 27. Seejärel närvesööv ootamine enne kui teised just õigeaegselt ka lõppu jõudsid. Tulemused olid kenad: HP-Sport team /Helis,Heleri,Juula/ 114 punkti; 37.koht (!) üldiselt 136-st,Naiste klassis kõrge 7.koht; Pereklassis super II- koht 
HP-Sport team Ananass /Helena,Henn/ 94 p; 67.koht, HD 34. Pere 6.koht.
HP-Sport team Plus /Helena,Heiki/ 87 p; 78,koht, HD 41. Tublid olime !
Lisaks oli HP-Sport team Inferno koosseisus

Liina, aga kuna tiimiarvestuses esindati teist klubi,siis … ;) elu ongi selline :).
Lisaks jagasime ise välja mõned uued HP-Sport teami motivatsioonipreemiad. Kuna meil on võimalik teada palju keegi meist minutiliselt on meie tiimi esindanud rogainidel,siis paremad said rinnamärgid ja kaardikesed preemiaga. Esimesed märgid läksid (lähevad) 50-tundi : Kristin,Liina,Helena Z,Mihkel U ja Tõnis. 100-tundi : Juula,Elina; 150-tundi : Heleri,Kadri; 350- Heiki ning rekordilised 450 - Helis !
Hetkel jääb jutt pooleli,  oli veel 12.mai XT-Kevadrogain ja 29.aprill Xdream Sillamäe,aga muidu läheb liiga pikaks juba :).