Medalistide arvamus Helise kirjutatuna

Rogaini 24tunnisedEuroopa Meistrivõistlused Oraval 7-8 juuni 2014

Seekord läksin rajale koos Kadriga, mitte nagu tavaliselt isaga. Alguses olime mõlemad väga ärevil, aga mida lähemale võistlus tuli seda rohkem hakkasime ka ise kartma et kas saame ikka hakkama. Kohale sõitsime juba reede õhtul, ning kohapeale jõudes nagu alati rogaini kohad on olnud, oli ka seekord imeilus koht, Orava järve ääres. Pakkisime õhtul veel asjad homseks kokku, ning võtsime stardimaterjalid. Hommikul vara ärgates kogusime viimast energiat hommikusöögist ja kell 10 sai kätte kaardid. 2tundi oli aega planeerida, seekord proovisime penoplasti peal planeerida ja ma ei tea kas see aitas või mitte aga mugav oli igastahes niidiga tõmmata puntkist punkti. Linnulennult planeerisime rada 60km. Meie plaaniks jäi mõnusalt aega veeta metsas, punktid koju tuua ja tervena lõppu tagasi jõuda mis meil ka õnnestus. Aeg jooksis kiiresti edasi ning paar minutit enne 12 olime stardis, mõlemad ootusärevil. Käis start ja nii jooksimegi esimesse punkti, mis oli 409. Sinna läksime suure seltskonnaga ning teelt läks juba suur loha otse punkti. Inimesi hakkas aina vähemaks jääma ning siis sai juba hakata ise mõtlema et kuidas minna. 313punktis tegime natuke eksimist, kuid peale paari minutilist otsimist saime ka punkti kätte, ning edasi suundusime 314, kuhu sai mööda teed ning kõrgusjoone pealt sai ilusti tippu. Edasi minnes läksime ka läbi joogipunktist kus sai natuke külma vett juua ja järgmine punkt 701 oli järgmise mäe tipus, kuhu sai ilusti mööda teed. Sealt edasi 602 läksime otse läbi soo, mis oli väga märg aga samas üsna ilusti sai seal mindud,> 421 mööda teed, ning siis mööda sihte ja oja kraave punkti.Sealt edasi ainult mööda kraave 217sse. 322.punkti läksime mööda suuremat teed ja elektriliini ja tee ristumise punktist panime suuna ja läksime punkti. 605 minek oli puhtalt mööda teid ning lõpuks läks tee ja siht ning Eesti meestetiimiga läksime me erinevaid valikuid mööda kuid meie võitsime oma 3min. 327 punkti minemisel panime otse metsa kui suurele teele tuli sisse väiksem tee. 418 oli juba keerulisem punkt kuna seal oli vaja jälgida kõrgusjooni, kus me tegime väikse eksimuse kuid saime punkti ilusti siiki kätte. 510 juba mööda sihte ja kraavi ning edasi 326 mööda sihti ning raiesmiku järgi keerasime metsa ning saime ilusti puntki.Sealt mööda teid kuni suurelt teelt läks kraav ning kaks km mööda kraavi nõlva 703. Mööda raiesmikke ja põlde saime suurele teele ning läksime 214.punkti. Teed mööda ning põllu äärt mööda jõudsime lõpuks majani, kus sai ka natuke juua, mis aitas palju kuna joogikotid olid 6h möödudes otsa saanud ning samuti kohtasime HP-Sport teami, kes olid terved ja õnnelikud. Punkti 324 läksime suunaga ning sealt edasi 509 minek, mööda teed ning väikse tee otsast suuna panemisega . 406 mööda sihte, ning proovisime samme mõõta ning õigel hetkel metsa pöörata mis meil ka õnnestus ning mööda raiesmikke äärt edasi 323sse. Sinna minekul oli raiesmikel suhteliselt palju teid ja ühtäkki oli seal mingi tiigi sarnane asi,tekkis juba kahtlus et äkki läksime suurest teest üle ja juba ongi see tiik, mille lähedal on punkt. Kuid õnneks läksime edasi ning leidsime õige tee ja soo, kus oli ka punkt. Edasi juba jooksime joogipunkti kus tegime pooletunnise pausi kuna Kadri jalad olid villis, ning oli vaja joogivarusid taastada. Samuti tegime söögipausi ja edasi 316, mis oli puhtalt mööda ühte teed, samal ajal laulsime erinevaid Eesti laule et hoida tuju üleval ning punkt oli ühe suure männi juures. 702 punkt oli samuti mööda teid minnes, proovisime küll vahepeal põllupealt lõigata aga ei usu et see midagi muutis, pigem jalgadele vaheldus. Edasi 209.punkti minnes sai jälle põldude keskel mööda teid mindud ning õigel ajal pandud asimuudi järgi saime ka punkti. Sealt edasi läks üks põrgu lahti, esiteks pidime tempot kõvasti aeglustama kuna Kadri villid olid lõhkenud ning jalad hakkasid ka väsima. Jõudsime punktist põlluni, mis oli keeluala ning mööda põlluäärt jõudsime teeni kus panime tee järsul pööramisel suuna punktile. Minnes läbi metsa olime me kohas kus oleks võinud olla punkt, kolm veeniret said kokku ning olid kõrged kaldad, otsisime igalt poolt punkti üsna kaua kuid punkti polnud. Otsustasime siis minna edasi et äkki leiab üles mäe, ning kuna start ei olnud kaugel et äkki leiab sealt loha ja sihi. Õnneks leidsime loha ning mööda seda saime kohta kus punkt oli. Kuid see koht kuhu meie sattusime, oli palju reaalsem koht selle punkti olemasoluks ning kaardil me seda kohta ei leidnud, mis oli kummaline. Edasi 304 minnes võtsime välja juba lambid ning proovisime orineteeruda pimedas, mõlemad selles üsna halvad, otsisime kaua seda punkti kuid õnneks leidsime, ning edasi 504minnes, tegime me nii palju edasi-tagasi käike ning ei leidnudki punkti. Olime juba tuju suutnud nulli saada, jalad valutasid ning pettunutena mõtlesime et jätame need kõrgusjoontel olevad punktid ära ning lähme otse lõunasse raudteele ja siis otse stardipaika, kus sõime ning natuke tukkusime. Hommikul poole viie paiku oli üsna raske ärgata kuid suutsime oma haiged jalad telgist välja ajada, jõime natuke sooja teed ning läksime uuele ringile. Lõpuni oli jäänud 7h aega. Otsustasime minna alguses põhja, ning edasi teha paremal ääres väike ring. Kuna mõistus oli ka juba väsinud, siis kaardilugemine osutus raskeks kuid õnneks oli punkt täpselt keset sihi ja tee ristumist. edasi 310, kuhu said mööda sihti ja siis raiesmiku ja kraavi juures sihiga punkti. Läksime koos vene naiskonnaga, ning nad läksid oma 200m liiga põhja poole, ning me olime uhked et suutsime panna paremini suunda. Uuesti sihile tagasi ning mööda teid 406 poole, ning otse punkti läks juba väga korralik loha. Tagasi sihile ning 601 oli õnneks jälle kergem punkt ning peale seda raudteed ületades teiselepoole raudteed, ning mööda teid 506, kuhu läksime koos vene meesveteranidega.

 

Ning nendega suundusime ka punkti 404, kuhu sai täpselt suunaga pandud ning punktist suunaga edasi sihile, mööda sihte ja teid 207 ning edasi 405. Mööda teed ning raiesmikku punkt 307, ning 507.punkti läksime suunaga, mille panime soo juurest mis oli sihil. Aina rohkem hakkas inimesi metsas ka nägema kuna lõpp oli lähedal nii et punkte oli ka kergem leida. 503, panime otse läände ning raudteest üle minnes jälle läände, kuni leidsime üles tee. Tee peal käies proovisime aru saada millisel teel oleme ning kui raiesmiku järgi saime teada seda, siis läksime juba 205.punkti suunaga, me küll suutsime juba näha luulusi ehk nägime punast laiku puul ja arvasime et on punkt, kuid punkt oli edasi natuke. Motivatsiooni oli vähe ning jalad olid läbi kuid proovisime endale selgeks teha et 2punkti on veel, ning siis on kõik läbi. Punkti 308 läksime kõigepealt mööda kraave, ning siis mööda suuremaid teid mööda ning siis teisepool kraavi oleva nurgast võtsime suuna otse punkti. Punktist minnes tegi Kadri väikse eksimise, ning läksime punkti 501 väikse kaarega, kuid õnneks kõik lõppes hästi, punkist oli vaja veel minna lõppu. See möödus küll raskelt aga viimastel meetritel nähes juba inimesi kaasa elamas, tõusis motivatsioon ning jooksime lõppu. Tulemuseks 144punkti ja aega oli stardist läinud 23h, 49min ja 8sekundit. Puusad ja põlved olid läbi, kuid peale väikest sööki ja pesu oli tuju parem ning kui isa jooksis meie juurde shampusega ja ütles et me juunorites kolmandad tõusis kohe tuju. Autasustamisel saime ka pjedestaalile Eesti lipu, ning seisime uhkelt Ukraina paaride kõrval. Kokkuvõttes oli jälle hea kogemus, kuid jalad ja mõistus olid üsna väsinud.

 

 

Vanad vs Noored, Eesti vs Ukraina

Rogaini EM oli mugavalt koju kätte toodud ning see tegi võimalikuks ka ammuse plaani lasta proovida Helisel osaleda WJ-klassis.Eks mul oli kahju kindlasti loobuda sellisest heast võistluskaaslasest ent nii peavad asjad arenema.Oma nõusoleku osalemiseks andis Kadri ja kui viimased hetked enne võistlust oli ta pisut pelglik otsuse peale näitas edasine,et neiud said kenasti hakkama.Ei tahtnud minagi loobuda "mõnusast" 24-tunni rogainist ja läksin rajale koos Juulaga.Seega sai starti HP-Sport team /Juula,Heiki/ ja HP-Sport team Plus /Helis,Kadri/.Intriigi punumas võitlus kahe erineva vanuse vahel ja neidudel pakkuda konkurentsi tugevatele Ukrainlastele.Ettevalmistused läksid nagu ikka söögid,telk ja asjade

  ettevalmistus.Kerge kiusujutu ajamine uustulnukatele,et nende paanikat ikka korralikult üles kütta ja magama.See ei olnud tänu kihulastele küll väga tulutoov ettevõtmine,sest mingil viisil suutsid nad telki tungida.Hommik saabus siiski,saime kaardid ning asusime plaane tegema.Meelega ei seganud end tüdrukute asjatamisse,sest kogemusi on Helisel juba piisavalt ja Kadriga on Libahundid ja mõned Xdreamidki ju käidud,las tegutsevad omapäi.Muidugi oli meeldiv,kui lõpus Helis korra mul üle palus vaadata,aga plaan oli täiesti mõistlik,polnud mul midagi lisada ega küsida.Nagu meiegi ei olnud nad suurt tükki ette võtmas,tähtis oli arvestada oma võistkondade võimekusega.Teineteisest sõltumata olime valinud kaardi edelaosa ja jätnud kirdenurga hommikuks.Ainult meie teed olid vastupidi ringi ja juhuse korral oleksime kusagil kohtumas.Start antud valisime paraja tempo ja punkt 501 oli esimene mida külastasime.Seal jäi Juula ka kohe kaadrisse filmimehele,kes vaikselt kännu taga end sisse oli sättinud EM 2014 video  .Edasi tiksusime läbi kõik 5 punkti,mis olid seatud orgu ja raudtee lähistele (305,304,303,504 ja 209).Pikk teejooks põõsani 702 ja enne kui neljas tund täis sai ka 213.Sammu ühtlustamiseks sobis väga hästi kummipael,millega Juulat kergelt vedasin,eks oli talle ka tuge sellest.Joogipunktis sättisime jalatseid ning võisime tõdeda,et meie jaoks väga hea tempo,kõik paistis sujuvat.323 koos Hispaania võistkonnaga,naersime tegime vastastikku fotosid ning kuna neil kiirem samm soovisime neile edu.Ise suutsime tänu fotoelevusele maha magada õige suuna ja sisenesime 416 suunas liiga hilja - kaldusime oluliselt vasakule.Punktist 509 valisime konkurentidest erinevalt jooksu mööda teed ja kuigi meie joogivarud olid piisavad oli see hea valik - kenad inimesed olid tee äärde sättinud ämbri külma veega ning kopsiku.Järgmisse punkti teel olles saime sooserval kokku Helise ja Kadriga.Tore oli näha,et noortel on kõik plaanipärane ja tujud head.Kerge muljete vahetus ja nemad jooksid sinna kuspoolt meie tulime,meie panime taas ... metsa.Õnneks ei tulnud suurt eksimust,aga tõdesin,et igasugune "rutiinist" väljatulek saab kurjalt kättemakstud.        214-st sai edukalt teel olles kasutada taas kummipaela ja suundusime kena rabakraavi  alguses oleva 703 juurde.Sealt      
juba heinamaid ning lohasid mööda edasi 215.Kõik oleks tore olnud,kui avastasin,et seesama kiidetud pael oli kaotsi läinud.Otsustasin koos Juulaga minna punktini ja tulla siis otsingutele.Tagantjärele võib öelda,et see oli suur - rumal viga,kaotasin peaaegu 40 minutit samas otsitavat leidmata.Selle ajaga oleks ka ilma paelata palju edasi jõudnud.326 tekitas teatavat raskust meile,kuid lõpuks õnnestus ta noorendikust üles leida.510>328 läbi raba 704 suunas minnes sai selgeks,et on aeg taskulambid välja võtta ja ka see,et tagasi "koju" jõuame mitte varem kui kell 4...5 hommikul,aga teadsin,et esimest korda nii pikal rogainil läheb Juulal kindlasti keeruliseks öö läbi liikuda.Siiski polnud enam midagi parata ja tegime oma plaane sellele vastavaks.221>219 ja kui jõudsime rajani 605 suunas vajasime väikest puhkusepausi.Sättisime jalanõusid ning lampe ja "sukeldusime" metsa.Punkt käes tahtsin minna veidi itta,et leida seal siht,kuid rägastik aina tihenes ning võtsin suuna tagasi maja poole.See oli suhteliselt lihtne audioefekti tõttu: taluõuel oli kogu selle aja jooksul haukumas koer.Kui ta ka vaikis võis loota kuule ja no loomulikult oli ka kompassil suund olemas.Väsimus aina suurenes,seda just uustulnukal ja puhkasime taas u 3 minutit.Sääsed enamat ei lubanud ja polnud ka mõtet.Umbes kilomeetri pärast olime Madala bussipeatuses,mis kujutas endast päris korralikku putkat koos kitsaste pinkidega.Pole mingi ime,et seal imekitsal pingil oli võimalik uinuda.Aga juba 7 minuti pärast ajasin Juula sealt uuesti teele - see unehetk andis küll piisavalt jõudu jätkamiseks.322 > 217 > 602 kenal künkal nägime esimesi päikesekiiri ehk siis pime öö oli selleks korraks läbi saanud. 313 ja 409 väikse jahitorni juures ning viimane pingutus võistluskeskusesse.Sõime ning puhkasime 3,5 tundi ja

    taas metsa.Neiud olid lahkunud juba enne meie saabumist nii et võisime vaid    loota,et neil kõik laabub.Meile jäi hommikul aega 4 punkti läbimiseks.Tuju ja jõud olid taastunud ning algas rõõmutundmise aeg.Tegime oma ringi ära,fikseerisime finišis,et teenisime 118 punkti,mis oli mu plaanitud 120-le ligidal ja võis rahule jääda uuenenud tiimi tulemusega. Nüüd järgnes pikk ja piinarikas ootus,millal neiud saabuvad.Võtsime söögid ja ootasime raja servas.Küll nüüd läksid minutid kiiresti,  eks mure oli ju ka tüdrukute pärast.Samas oli Helisele see juba viies 24-tunni rogain ,rääkimata lühematest ja Libahuntidest koos Kadriga ning olin kindel,et planeering nad õigeks ajaks finišisse toob.Puudus 10 minutit,kui nad lõpuks finišisirgele saabusid ja vanemate rõõm oli suur.Tublid tüdrukud teenisid 144 punkti ja oli selge,et Vanad vs Noored olid Noored võitnud ! Suurepärane,nüüd jäi oodata tulemusi mis nad Ukraina vastu olid suutnud. Ja suutsid nad võita pronksmedali !!! Tublid !!!  Suurepärane auhinnatseremoonia ja oli põhjust rõõmustamiseks kui HP-Sport team plus team: Helis ja Kadri pjedestaalile astus.
TULEMUSED : EM tulemused    MEIE FOTOD :  Meie fotod

Super Hot Cosmos Rogain Team - Pere II

Mõnus Rogainiaasta jätkus Kehras XT-Kevadrogainiga.Ettevalmistus kesine nagu ikka,Helisel kerged vigastused nagu tavaliselt ja taastumine kergest kopsupõletikust ent saabusime Kehrasse varakult ja jõudsime nautida jõekaldal hommikukohvi ja kerget einet.Veidi enne kui lõpetasime eine saabusid laua äärde 3 kohalikku vanemat härrasmeest ja ei suutnud mõista miks inimesed nõnda vara peaks jooksma minema ... kell 11 hommikul oli nende meelest just paras aeg kotist võtta 2 lauaviina ning pisut siidrit.Huvitav kellele meist päev raskemaks kujunes :) ! Meie päev oli igastahes väga

meeldiv,sest kui kell 12 anti start siis järgnevad 5 tundi kulgesime suuremas osas jooksusammul tutvudes Kehra ümbrusega.Kui algul naljatlesime,et rajavalikul välistame selle osa kaardist kuhu tuul viib selle jubeda Kehra haisu (mis meil kui astmaatikutel ka tegelikult teeb elu raskeks) siis ka reaalselt valisime suunaks lõuna-ida.Alustasime 30 > 60 > 90.Kenal kaldapealsel oli võimalus "lähemalt" kohtuda kaasvõistlejatega,sest sealt edasi sai vaid tagasi.Ümber järvekese punkt 33 ja suund 52-le.Mööda raiesmiku äärt kuni ojani ja siis ristini oligi punkt võetud. Algul jätsime punkti 62 tagasiteele,kuid punkt 61 oli kavalasti teiselpool kanalit ja et see ületada oli mõttekas juba ka 62 läbi käia.Tunniga oli koos 38 punkti ning olime valitud tempoga väga rahul. 82 > 32 möödusid tempokalt Heidi - Sass.Silmapiiril oli Tomi võistkond ja veidi tõstis hea seltskond ka meie kiirust.53 > 70 möödusime Tomist ning 72 > 91 võtsime Helisega veidi aega arutleda rajaplaani uuesti.Kuigi olime edenenud suurepäraselt otsustasime,et see oli kaugeim punkt ning suundume nö kodu suunas.57/65 tundusid küll käeulatuses ent oleme küllalt tagasi jooksnud vaid et aega jõuda.Nüüd mõtlesime võtta lähemaid punkte kuis jõuame.86 > 45 > 66 > 92 joogipunkt ja aega kulunud 3 tundi.Seal sai üks väike võistleja haigele jalale plaastrit ning mõttes käis läbi,et alles oli Helis selline väike vapper tegija.Nüüd sunnib ise mind tundide kaupa metsas jooksma.Viimased poolteist tundi oli vihma,nii leebemat kui tihedamat,aga mõnus oli joosta.Tempo hea ning loba jätkus ka meil küllaga.Üllatavalt kaunid kraavid/kanalid/järvekesed siin Kehra kandis ja kogu jooksu ajal kummitas kena laul Super Hot Cosmos `lt / tegelikult küll God is good/.Ühesõnaga vaatamata vihmale ja mitmetunnisele "kannatusele" oli kõik suurepärane.Tegime ülemise ringi 41 > 55 > 67 > 54 > 83 ja kiire minek ,sest kodu oli ligidal. Nagu fotostki nähe oli vesi trüginud juba objektiivi vahele nagu ka meie riietus oli korralikult vettinud ;) .Otsustasime viimased 3 punkti kiiresti ära märkida ning sillal 20-s otsustada lõplikult kas riskime veel 50-sse joosta või mitte. Aega oli 20-s veel 19 minutit ja otsus oli,et kui nüüd ei lähe siis ei saagi teada kas oleksime jõudnud või ei.Punkt käes läks tõesti kiireks viimast kilomeetrit joosta ent finišis olles oli veel 1,5 minutit varuks.Väga mõnus oli ja ootused heale kohale õigustatud.Meie jaoks see nii ka oli ajaga 4.58:16 võtsime 146 punkti olime 35.kohal ; DH väga hea 16.koht ning Pere klass II koht - Emadepäeva tordi saime ka sel puhul.
TULEMUSED  ;  FOTOD  ;  JOONISTATUD RADA

XT Talverogain kui esimene "treeningjooks" sel aastal - Pere III !

Paraku nii sel aastal taas läinud ongi,et pole jooksmas sammugi käinud.Sama võib ka Helise kohta öelda,kuigi tema treenib siiski sulgpalli igapäevaselt.Suure-pärane kevadilm ja huvitav võistluspaik olid see eest plussiks ning jäi loota kogu-tud "vanale rasvale".(Ja seda kehamassiindeksi järgi minul vähemalt peaks olema  :) ).Kaardi vaatamiseks ning plaani tegemiseks oli antud vaid 5 minutit.Esimese hooga pakkusin kaardi lääneserva,kuid Helis arvas idas kallimat punktisaaki ole-vat.Nii saigi kiire otsus ja Paeplatsil olev 71 KP oli esimene sihtmärk.Helis sai Jõuluvanalt kompressioonsokid ning tarvitas neid esmakordselt,lisaks veel põlve-soojendused ja kogu see komplekt hakkas tekitama ebameeldivust.1,5 kilomeetrit kannatas ja siis võtsime aja maha rahulikult.Mõistlik otsus. Trepp klindiastangule oli päris mõnus kohe alguseks,vaatepilt ehk see paeplats on täitsa tore avastus. Edasi üle heinamaa või mis iganes selle termin oleks.KP 90-st kraavide nurgast kui võistkond Kask enda kaardi hetkeks kaotas sattusime nendega tihti kokku,kord meie ees kord nemad.Sealt kraavinurgastki liikusi- 

me väikest rada mööda koos tee suunas.Ennäe imet,talverogainil oli ka pisut lund teele sattu-nud.Olin enda kaardi kokku voltinud ja hiilisin 82 punkti poole,õnneks sai teel kaarti vaadatud ning oli selge,et õige on see tagasiteele jätta.Mööda metsaserva 94 juurde hoopis. Suurepärane leid - võimas hoone tiigi,raudtee pumbatorniga jpm põnevat.Arvasin,et küll mõnel on võimas elamine,puudusid aga nii iseloomulikud sildid "eramaa" ja "kohe tulistan" nii võis loota,et sinna võivad ka tavainimesed sattuda kui soovivad (nüüdseks selgus,et tegu on Peeter Suure rajatistega).Korraldajatel on mingi hea huumoriga punktipaigaldus nagu väike traditsioon - Sakus oli kõrgel puu otsas ja nüüdki oli lühematel võistlejatel vaja abi.Õnneks aitas väike puupakk või mõni hea kaasvõistleja diskrimineeriva ülesandega toime tulla ka lühematel.54 > 64 > 92.Nägime kuidas Kask liikus lühemale versioonile rada ja sihti mööda,meie valisime pikema teejooksu.Punktist olime juba lahkumas kui teised sinna jõudsid alles.84 väikesel rajal,enamus pöördusid sealt otse põhja,meil tundus see priiskamisena ja kuna aega veel piisas jooksime otse kitsast,aga head rada jõe suunas 63.34 > 74 otsisime veidi valest servast kivide vahel,kuid mitte liiga kaua. Paraku ei taibanud sealt otse kirde suunas tormata,käisime pisut teed mööda ja siis hobuste aeda nähes otsustasime sealt 43 poole minna.Kaardiga võrreldes tundub,et koppel on oluliselt suuremaks muutunud ja pidime aina ida poole kalduma enne kui teele saime.43 > väike kahtlus kas valida ka 33,kuid tundus liiga riski olevat ja valisime kodusuuna 93.Siinne omanik ei olnud kitsi olnud ja puudele oli piisavalt kirju riputatud ,et me teele kive tooks ja ikka aru saaks et kõik see maa kuulub temale - nii armas! (?!).Jäänud veel tund sellest 4-st mis meile antud oli.Helis tegi sujuva arvestuse,et igasse järgnevasse punkti tuleb joosta veerand tunniga.82 > 81 > 22 > 50 tundsime,et joosta väga ei jõua aga mis parata,kumbki ei saanud ju teisele näidata et on teisest nõrgem ;) . Nii me siis jooksimegi täiesti õiges graafikus kuni 50 klindiserval mõistsime milline sekundite mäng siia lõppu jääb.Kiire laskumine klindiastangult mille käigus Helis napilt klaasikillust möödus ja eriti kiire jooks finišisse.Jäime 56 sekundiga plussi õnneks ent SI-d maha lugedes tabas väike šokk,mingi jaam oli valesti seatud ja saime 0-i .No kuna probleem oli paljudega jäi hing rahulikuks,et ju see mingi suurem aps oli.Kuna olime kohe algul sokiprobleemidega paljudest maha jäänud ja arvestuste järgi "vaid" 105 punkti  

võtnud ei lootnud ma erilist midagi.Kui duširuumis kuulsin aga,et 140 on juba pea võidutulemus hakkas usk pisut kasvama.Tulemusi aina muudeti,ent auhindamise ajaks oli endiselt meil tulemus 0. Nii ei pääsenud ka pjedestaalile ja Pere auhinnad jagati välja.Piinlik küll,aga lõpuks läksin õigust taga nõudma ning saime oma koha ja ka väiksed meened. Ikka juhtub,mis seal teha.Tulemusega aga väga rahul - 105 punkti (võitjatel 152) andis meile väga kena 43.koha 117-st, HD ülitubli 14.koht 41-st ja PERE klassis auhinnaline III-koht !!!   Mis siis sellest päevast "pihku" jäi : Suurepärane koostöö Helisega -asjalikud ideed ja rajalugemise abi temalt oli üks suur osa meie heast tulemusest.Kena kevadpäev ning palju uusi huvitavaid paiku ja toredaid inimesi.Läbisime ajaga 3.59,04    28... 30 kilomeetrit ja muidugi tundmus,et meie "treening" käib õiges suunas ;).

Viimase fotona kasutatud  Eduardi fb fotot - Tänades

FOTOD XT Talverogain

Kodukandis leidub avastamata paiku

Kas just see on tegevusetus või mitte,kuid viimasest postitusest on aega läinud kõvasti.Eks Helis on ainus,kes hetkel meie perest võistelnud on ja temagi pikalt vigastusega kimpus olnud.Eesti meistrivõistlustel õnnestus näha tema poolt üks kaunis mäng ,esimene geim võidetud lasi teises geimis astma tõttu veidi lihtsamalt ent kolmanda geimiga võttis mänguvõidu.Väga tubli Helis ! Järgmine vastane oli Kati Tolmoff ja mis seal unistada - siis kui Helis veel pisike oli tuli teine juba Eesti meistriks.Väga pikalt mäng ei kestnud,punkte Helis küll sai,aga hilisem Eesti 11-kordne meister lõpetas "piinad" kiiresti.
Talv nagu näha lund palju ei paku.Laste niiväga oodatud kelgumäel sai küll 2 nädalavahetust tihedat kelgusõitu näha,kuid kahjuks plaanitud suurem üritus jäi ära.Kes teab,Vastlapäev on alles märtsis,äkki siiski ... .Need paar nädalalõppu vähemalt kasutasid Helena ja Heleri korralikult võimalust.
Kodukandi lugudesse jääb ka Helise ja minu osalemine Kuusalu valla MV-l sulgpallis.Mina sain paar kaotust ning pisut ka võidurõõmu tunda ja 5.-6. koha mängus kaotasin Alanile.Helis mängis suurepäraselt.Alagruppides kaotas väga ägedas mängus Tarmole ühe geimi,kuid võitis siiski alagrupi.Sel nädalavahetusel peetud poolfinaalis suurepärane mäng Ago vastu,kes 3-ndas geimis pidi tunnistama Helise paremust.Finaalis uuesti Helis-Tarmo,aga see oli juba lihtsam kui eelmisel korral ja esikoht Helisele.II oli Tarmo ja III Ago,kes võitis pronksimängus Kullarit.
Pühapäevaks jätsime väikese uurimisreisi - teel maale on silma torganud teele paistev uusehitis.Kerge googeldus viis järeldusele,et tegu ei ole kellegi erahuviga ning tasub asja lähemalt uurida.Juba aastast 2006 on lähikülas loodud midagi huvitavat ja meie sõidame tuimalt sellest mööda,aitab küll,auto tee äärde ja väike matkamine.Juba esimene sh ka suurim ja just see mis teele paistmas ehitis tasus selle peatumise.Erakordselt lahe ja kui esimese hooga tundus,et tegu on torniga kuhu ei pääse ülesse,siis väike kiiks käis asja juurde - sai ikka üles küll.Et tegu on arhitektuuriõpilaste loominguga on muuseas kõik rajatised "veidrad".Ronisime üles torni,see on veidi ettevaatust nõudev eriti kui kaasas väikesed lapsed ja puit märg või lausa jäine,kuid vaade oli vahva.Kokku on selles pargis 8 vahvat ehitist,igaühel oma põnev krutski.Helena ütles kohe,et siia tuleb suvel tagasi tulla ja ka mina usun,et oma külalised viin tulevikus sinna.Loomulikult on aeg tegemas oma tööd,aga nagu ühes blogis mainiti jätabki see kõrvalisus veidi kosmilise tunde.Igatahes mõttetegevusele väga värskendav ja nagu mainisin meeldis ka lastele väga.Mis puutub igalpool kummitavasse "eravaldusse" siis otseseid viiteid sinna ei ole ja kõik oleks nagu kellegi õuelt üle minek,ent googeldused viisid lähima maaomaniku ja asja organisaatori sõnadeni Sirbis :   Kuidas Pedaspeale varjualuseid vaatama pääseb ja kes on oodatud uudistama?
Park asub Pedaspeal Krasmukse talu endisel karjamaal. Arhitektuurihuviline heasoovlik inimene leiab sinna igal juhul tee ja on oodatud.
Mina julgen seda küll soovitada,ärge sõitke lihtsalt mööda,võtke see veerandtund ja usun et vähemalt kerge muie tuleb suunurka ikka.
 
 

Lapsed on Tublid vol.2 !

Tore nädalalõpp jätkus sulgpalliga nagu eile Libahundi lõigu lõpetasin.Helisel algas küll võistlusega reedel Tartus,kui Tondiraba Sulgpallikooli esindamas käidi. Tulemus oli eeldatav ja tartlased ei jätnud pealinlastele suurt palju punkte. Laupäeval Libahundi ajal oli Helis päev läbi sulgpallihallis Yonex Cupil. Üksikmängus oli B-liigas vaid 2 naist ja nad pandi mängima meeste C-liigat. Helis oli väga tubli võites Priitu ja Indrekut ning kolmegeimiline mäng,kaotusega Kasparile tekitas surnud ringi,mille tulemusel Priit siiski alagrupi võitis. Esmakordselt mängis ta paarismängu Raimoga B-liigas.4 mängu võidetud jõuti finaali.Finaalmänguks jõudsime me ka kohale vaatama ja tuli sealtki suure-pärane võit. Mõlemad mängijad olid väga rahul - esimene võistlus koos ning kohe tuli B-liiga segapaaris võidukarikas !
 Pühapäeval turniir Ema-Isa-Laps.Helis on teinud suure sammu edasi,mina olen see,kes ma olen.Asetati meid B-liigasse ja vastaste nimesid nähes tundus,et hea kui ühe mängugi võidaks. Algus oli karm,kaotasime esimese geimi Gerli - Egert-Martenile.Teise geimi võit, napp aga siiski.Kolmandas kaotasime-juhtisime ent lõpus oli meil sportlikku õnne rohkem ja 21-19 esimene võit käes.Teine mäng Editha - Aaro vastu pidime taas kolm geimi mängima ja võitsime taas napilt.
Valdur-Mirjamit ja Margust-Gretet olin peljanud enim,aga õnneks olid eelnevad mängud tütre kriitilisust minu suhtes kahandanud ja suutsime need mängud enda kasuks pöörata.Tänu kallis tütar,kolmas auhinnaline sel aastal koos Sinuga - Talverogaini II-koht, TAOK Rogaini Pere klassi alla 18-ga I-koht ja Ema-Isa-Laps B-liiga paarismängus I-koht !

Lapsed on Tublid !

Libahunt on just see võistlus,kus osaleme oma väiksemate lastega ja ikka on tore, et ka nemad ootavad neid kahte korda aastas kui kuue tunni kaupa metsas joosta/turnida. Ega see muidugi alati nii lilleliselt lähe,kuid kui peale finišit sooja suppi saame on kõik "halb" ununenud ! Ja seda "halba" ju tegelikult ei ole. See vihm,mis meid terve tee kastis - ei pannud eriti tähelegi, need oksarisused metsaalused,künkad ja kännud - käkitegu; 6 tundi metsas - no tegelikult kulus ju vaid 5 tundi (ja 45 minutit). Hakkan ikka otsast peale.Libahunt oli seekord Viimsis,start kell 11 kooli õuelt.Vihma sadas ja jäigi sadama.Meie plaan oli stardist lõunasse teel 24 ja stardiülesande 3 punkti mõisa õuel.Seejärel raudteest üle,43 > 83 lisaülesanne veeämbrite ja nööridega edukalt... ja kuigi tuli tagasiminekut >

Soosepa raba 61 ja 34.Teele jõudes oli sihiks 67,selleks oli vaja leida teeots,mida varjas aga suur raudvärav naabrivalve sildiga.Tee oli kaardil,jalgvärav lukust lahti järelikult viga ei olnud.Teiselpool tee otsas oli üks põnevamaid Eestis leiduvaid eramaa silte - Seis! Relvastatud valve - no anna kannatust ütleks üks mu sõpru ;). Kenade rahnude vahelt leidsime oma      punkti, järgmine 41 ,samuti suur kivi. Meenutasime siin radadel peetud
sünnipäevapiknikku,mis kindlasti Mariele kenasti meelde on jäänud ja peagi olime KP 66.Jõudnud sealt uuesti rajale tegime lõpuks oma väikese võileivapeatuse, et tüdrukud päris nälga ei jääks. Nalja ja naeruga jõudsime kraavi otsa 49. Tüdrukud leidsid rajalt motiveerivaid kummikomme ja Heleri midagi,millest laulis oma kümme minutit. 36 > 33 sõi heinamaal rahulikult metskits,kes lahkus alles kui talle lehvitasin.Tõus mäkke ja tuletorni juurest üks punkt juurde.Sealt edasi oli selge,et laskuda tuleb järsult.Otsisime laugeimat serva,sest eks laste pärast võiks ju veidi muret tunda.Kui mina Heleriga erinevaid laskumisviise juurutasin tuli Helena eriti hea tempoga Juula ees ise alla.Silmist oli näha,et ootas juba ja see oli just selline ekstreemsus mida soovis. Jäi veel kaks punkti ja olimegi finišis. Lapsed olid tublid ja võisime punktisummaga rahule jääda. Punkte kokku 65 ,esialgsete tulemuste põhjal 150-st startinust 135.koht. pereklassis 13.koht. Väga tubli tulemuse tegid ka kaasvõistlejad HP-Sport team Šokolaadisõbrad /Kaie,Taavi,Mihkel,Tõnis/ - 78 punkti; koht 126,pere 11. Oodanud ära autasustamise saime ka meie /meie kõik siis/ ära märgitud.Uue autasuna anti välja enim osaluskordi teinud võistkondadele auhind  ja siin me olimegi 17 osalusega III -koht kohe peale Mercuryt ja Männikumäge,Swedbanki ja SRD ees ! Tubli töö HP-Sport team / HP- ... Plus /HP- ... Šokolaadisõbrad/HP- ...HD14 ja HP- ... Sõbrad !!!       Enne kojujõudmist käisime veel sulgpallihallist läbi ja õnnestus näha Helise ja Raimo suurepärast mängu B-liiga finaalis.Võit tuli,aga sellest äkki homme ;)


 

Viis on Juubel !

Hooaeg peaaegu nagu läbi ja üks väike meeleolukas võistlus sai taas peetud ,muidugi meie HP-Sport teami Sünnipäevajooks.Seekordne,laupäeval 12-l oktoobril peetud jooks oli juba V ning sel puhul sai lisaks diplomitele ja muule nännile jagatud ka mõned kenad medalid. Sellest aga hiljem! Ilm oli soodus,päike paistis ning kella 4-st olid kõik kohal ja esimesed startijad asusid teele.Avastart Krissu ja Helena Z,viimane sai stardiloa lubadusega emale mitte joosta,sest tervis polnud parim.Järgemööda jäi startijaid stardialal aina vähemaks, jooksma-kõndima asus 23 osalejat. Mina startisin koos Helise,Heli ja Rasmus U-ga. Viimasena läks 39 minutit teistest hiljem jooksma Henn.Igal aastal oleme proovinud seada stardiaegu vastavalt,et finišis ei peaks keegi enam ootama palju ja et rajal toimuks ka möödumisi.Vahest see õnnestub,vahest mitte.Henn sai rajale lubatud liiga hilja ja mõne grupi oleks veel võinud teisel ajal jooksma lasta,aga muidu oli lõbus.Ise sattusin (osaliselt küll teadliku valikuna) liiga heasse seltskonda ja kuigi Helis mulle poe juures ka meelde tuletas teadsin väga hästi miks mulle see kiire start kasulik on ja mis eesmärk on ... . 3-l kilomeetril pidingi loobuma jooksmisest,õhk oli otsas.Ei hullu,teadsin et nii see läheb.Lõpuks olime kõik Finišis, soe tee ja värsked muljed -  mis saab olla sõpradega toredamat! Nii tore,et Heleri pidi meelde tuletama,kas Lastejooks ka varsti tuleb. Tuli küll,tublid lapsed tegid Helise järel samuti oma ringi.Läksime korraks laiali,head abilised tõid rajamärgistuse,Helis ja Mari tegid tulemuste kokkuvõtted ja hiljem oli jätkuüritus nagu ikka Pargis.Taaskord aitas
kultuuriprogrammi läbiviimisele kaasa Peeter ja nii vaatasime esmalt ära paar telesaadet,ühes neis osalemas meie kallis sugulane! Soojenduseks fotomontaaž HP-Sport teami 2013 aasta hooajast ja oli aeg jagada diplomeid parimatele. Tulemused on omal lehel ( V jooksu tulemused ) , kokku 23 lõpetajat, kiireim Henn uue rajarekordiga, naistest ja alla 18 Helis.Tänud Hennu perele,kes taaskord varustas meid suurepäraste (ja juba oodatud ;) ) auhindadega,nende seas ka kena tass isiklikult mulle.Aitäh! Isiklikult parima aja tegid meist 7 ,neist enim parandas teist aastat järjest ja Kuldne Ananass läks Tõnisele. Lastejooksul osales 5 last.Tänutähed ja šokolaadid osalemiste eest HP-Sport teami võistkonnas 21-le.Pere sisene jooksukarikas jäi napilt mulle,Juulal oli reaalne šanss see endale saada. Aasta Tegu oli vaieldamatult suurepärane tulemus Jäneda Rogainil,kui saime Helisega oma pereklassis esikoha lõpuks kätte ning üldarvestuse super 52. ja MN klassi 18-s tulemus ! Meie logoga medalid said sel aastal need,kes kõigil viiel jooksul osalenud : Kaie,Taavi,Kadri,Juula,Rasmus K ja minu eest ka Helena. Kena õhtu lõppes Kruudide ja hea muusikaga.Tänud headele sõpradele,kes osalesid!     

Igal lapsel on ju ükskord aastas Sünnipäev !!!

Helisel on oma sünnipäeval liigagi tihti tulnud olla kodust eemal - algselt laagrites nüüd on ka võistlused lisaks sellele.Sel aastal oli Rogaini MM Pihkva oblastis ja kui ka teoreetiliselt oli võimalik õigeks päevaks koju jõuda plaanisime veidi tutvumist/puhkamist,kui tihti ikka Vene viisat viitsid-saad ajada.
Põhimõtteliselt võib jagada selle loo 3-ks osaks: 1) saab-ei saa õigeks ajaks imedemaa viisa aetud;  2) 24-tundi raske maastikuga võistlust; 3) Helise sünnipäev ja Pihkva linn.                       Suvi algas kiirelt ning tundus,et meie "reisi" eelarve ei mahu kuhugi ning ka viisad jäävad ajamata.Kui olin juba võistlust oma kalendrist maha tõmbamas tuli lõpuks kauaoodatud viisakutse korraldajatelt.Ja siis käis ju kõik niiii lihtsalt ( :) ). Täitsime netis avalduse,printisime välja ja mingi varane hommik seisime Pikal tänaval järjekorras.Oh imet,jäi ära viisakeskuse kasseeritav 22 euri per viisa ja lisaks kõigele sai Helis oma viisa tasuta (35 eur muidu),sest alaealine ja sportivnõje svjazi võimaldavad seda.Mõne aja pärast uuesti Pikale tänavale ja kui välja arvata minu kiire edasi-tagasi jooks kodu ja konsulaadi vahel,sest jätsin mingi hirmtähtsa tšeki koju läks meil päris kenasti viisadega.Lisaks saime hea pakkumise transpordi osas ning edasine näitas,et see oli parim variant. Nii me asusimegi kolmapäeva,24 juuli pärastlõunal Helise,Eva ja Aivariga teele.Esialgu Kooraste kanti ööbima - mõnus üksik elektrita maja metsade sügavuses,mis hetk enne meid kuulus vaid rottidele ja nahkhiirtele.Väga lõõgastav kui aeg ei tõtta ja kõik su elus ei sõltu elektrist või lülitist seina peal.Mõnus hommikusöök ja varsti olime Luhamaa piiripunktis.Aega me ei broneerinud seega pidime ootama 3,5 tundi kuni üle piiri saime.Aga heas seltskonnas ei olnud kordagi tunnet,et küll on igav oodata.Muidugi tore,et inimestel piiril tööd on ja passi vähemalt 4 korda tuli neile esitleda ;). Lõpuks oli aeg lõunat süüa ja valisime peaaegu esimese söögikoha,mis teel oli ,et saaks ikka korraliku emotsiooni ning elamuse.Seda ka saime. Kerge nostalgia kui leti tagant pisut tüsedamalt klienditeenindajalt teada saime,et kõik mis menüüs lugeda on ei ole veel päriselt saadaval,govjadino net i vsjo (loomaliha pole ega tule!).Taustal tv-s laulis Kirkorov ja pajaroog,mis lõhnas mõnuga küüslaugu järele oli kaetud majoneesiga. Tegelikult oli maitsev,peremees küüris hoolega lauda enne kui söögiga alustasime,sama kassapidaja valas erutusest välja topeltkoguse jooke ning kindlasti räägivad nad edaspidi millised innostrantsõ neil söömas käisid ! Jõudes laagriplatsi oli juba aimatav,et midagi head meid ees ootamas ei ole.Võistluskeskus oli telkide ja sõjaväe abiga püstitatud tsivilisatsioonist kaugele ja teel sinna ei näinud kusagil kauneid metsasid kus hea jalutada oleks ;). Õhtul oli pidulik võistluste avamine,mis kohalike kommete järgi püüti läbi viia võimalikult uhkelt.Kahjuks ei vaadanud me ära sõjaväelasest rokkarit,kes esitas mõned "rokiballaadid".See

eest kasutasime redelit,mis nn Makarovi flöödile tegi ikka pika puuga ära ja kuhu Helis enam võistluste lõpuni ligi ei läinud.Õlg-õla tunnet jagus küllaga.Öö möödus rahulikult,sai kokku lepitud ärkamisaeg kell 7 ja nii ma ka ärkasin.Laager oli kuidagi vaikne ning Helis ka pahurdas,et tund aega veel ... Tundus veidi kummaline,õnneks taipasin,et kallis telefon oli vahepeal ajavööndit korrigeerinud ja eesti aeg oli 6 veel.Keetsin vee valmis,jõin kohvi ja ootasin teiste ärkamisi.Ilm oli soodne,veidikene pilves ning mitte liig palav,samas aga polnud ka vihma oodata.Kaarte jagati vaid ühes järjekorras,kuid meile tarvilik ajavaru planeerimiseks oli küllaldane.Kaart oli ... oodatult raske - valdavalt sinine nagu sood või valge nagu padrikud.Nagu hiljem keegi mainis MM`vääriline.Helis loobus minu aitamisest kaardile joonte tõmbamisel ja arvas,et on kõigega rahul,mis välja valin.Valik oli raske.Kuna Helis oli soovinud sel korral öö metsas veeta,väikese laagris viibimisega valisin ööseks algpunktist lõunasse jääva ala.Alguseks pakkus huvi kaardi loodenurk,sealt lootsingi jõuda pimedas laagriplatsi ,jätkata lõunasse ning kui jõuab siis ka veidi itta.Teatud määral hea valik - saime loodes oma vitsad kohe kätte ja selgus ka meie füüsiline võimekus raskel maastikul.Oleks siia hommikul saabunud oleksime hiljem ajahätta jäänud. ... samas jääb muidugi võimalus,et kohe lõunasse minnes oleksime kergemalt hakkama saanud :) ... aga kas alati peab kerge olema! Suurema grupiga jooksime stardipasuna peale KP 22

suunas minema ja maastikul polnud veel viga midagi.Männimets,kerged künkad ja palju pohlasid juhuks kui isu tekib.80 väike soosaareke-tagasi rajale ning 79.Tõusime künkast üles teele ning olime kauni järve ääres.Kui Lauri finišis küsis mitut ilusat paika nägin,siis nüüd meenub,et neid kauneid paiku ikka mõned olid.Kui esimese vasakpöörde olime rajal ära teinud tegime plaanimuudatuse (täiesti ebaproff tegevus! ) ja suundusime esimest rada pidi küla poole. Kui algselt oli kindel plaan läheneda 84-le edelast raja otsast siis nüüd alustasime küla juurest.Peaaegu 600 meetrit minna ja 10 meetrine reljeef ei teinud seda lihtsaks ning viga tuli. Viga oli lausa nii hull,et lõpuks otsustasime otse lõunasse suundudes tabada rada ja uuesti alustada.Sedasi nagu algne plaan oli saime kohe ka punktile pihta - hea õppetund,kui oled juba otsustanud siis jääda endale kindlaks ja teha nagu plaanitud.KP 21 järve äärde minnes käisime ka joogipunktist läbi.Järgmine punkt 91 oli poolsaare tipus ja sinna minnes oli võimalus lõigata orust läbi,mis oli täis langetatud peeneid puid.Suur jalgade lõhkumine ja kui punkt käes otsustasime vähe pikema raja kasuks.Mina küll pidin kordama raiesmikku,sest olin kusagil kaotanud oma päikseprillid.Õnneks olid nad üpris lähedal ja sain ka rajale tulla.

Sealt tagasi küla suunas minnes jooksid vastu hilisemad maailmameistrid .Helis arutles,et parim versioon oleks  Eesti kaksikvõit : I Eensaared  II Timmo ja Rait. Hiljem selgus,et tal oli õigus tulemuse ennustamisel! KP 34 > 53. Esimene külakene,kus paistis välja pisut parem elujärg ning toimus ehitus.Kohtasime sõbralikke külaelanikke,kes kiitsid eestlaseid ja mootorsaega paljasjalgset pappi, kes jagas õnnistust punktide leidmisel.Punkte me leidsime ja kas tänu talle või jäi see ikka meie teeneks.Ühel metsarajal arutledes,mis edasi kuulsin kuis keegi loom minema tormas.Hääl oli päris tugev nii et pigem põder või kits kui rebane,aga kui vaatasin lähemalt pidi see küll keegi teine olema - maas oli kullilise jäänused ja põder küll sellist õhtusööki ei pruugi! Äkki oli see siis ... ei hullu,punkt 53 > 74 > 44 > 64.Esimese tööpäeva lõpuks ehk 8 tundi peale starti jõudsime punkti 90.Et algus oli raske olnud ja oli selge,et öösel sööma jõudmiseks peame kahandama oluliselt oma plaane ning loobusime mõnest plaanitud punktist.35 > 36 läbisime taas küla,kus elu nagu eelmisteski.Ei midagi kadestamisväärset. Samas tee ääres olid aga telefoniautomaadid mis olid täiesti töökorras.Punktini jõudmiseks tegime paar erinevat katset.Esimene proov lõppes kui teed tõkestas u 4 meetri kõrguste Sosnovski karuputkede müür.Ka järgmine rada vana lauda juurest ei olnud väga palju parem,kuid mingi loha sealt läbi ikka läks.Mõtlesime kas välismaalased ikka teavad,et tervisele ei pruugi nendega kokkupuude hea olla ja proovisime ise ettevaatlikud olla.Punktilt tagasi teele jõudes loojus ka päike.Tegime väikese katse leida punkt 52,kuid loobusime peagi pikemast otsimisest.Järgmine valik 75 või 92 kaldus viimase kasuks,sest kaardil oli sinna suunda vähemalt mingigi rada märgitud.Tagantjärgi saab öelda,et väga hea rada oli.Ära tulime sealt pea otse lõunasse ent ühe vene tiimiga kokku sattudes kaldusime aina kagu poole.Hiljem sain nende taktikast aru - tegid nõgeste vahel sik-sakke,et äkki õnnestub mingile lohale sattuda.Ei sattunud,aga suurema osa nõgeseid tallasid nad meie ees siiski ära.Kohalikke kaardikombeid saime ka koos nendega tunda, ühel hetkel tabas ühe venelase jalg vana autojälge nõgesepõllul ning ütles : Vot zdes eta doroga. Ja tal oligi õigus,see oligi tee mis kaardile oli kantud (!?). Nemad läksid 51,meie kodupoole.Joogipunktis W3 tabas meid meeldiv üllatus.Pakuti mitte ainult vett,vaid lausa kuuma teed ja anti ka väike pingike lõkke äärde,et veidike istuda.Super mõnus oli! 62 > 38 ... aga siis läks väsimus juba nii
hulluks,et panime otse söögi ja une poole,mööda nii 47 kui ka 23-st.Otsustasin,et hommikul otsustame kas üldse jätkame või loobume enamast.Jalg oli Helisel piisavalt valus ning tahe hakkas ka otsa saama.Kell 2.20 olime lõpuks õhtusöögil ning peagi telgis uinumas.Magasime rekordilise aja,sest meie plaan öö läbi käia oli ammu luhtunud.Hommiku suhtes olime vägagi skeptilised,aga kell 7.40 otsustas Helis,et võtame veel mis võtta annab.30 > 54 > maastik oli võrreldes eilsega täielikult muutunud - avatud ja päris kena mets.Väike probleem 57-ga ,aga kui idapoolset küngast tulles sadulani jõudsin oli ka KP omas kohas.67 ja 55 sai veidike ka joostud ning 23 tundi peale starti olime.
Oli raske ja tõepoolest MM-i vääriline kaart ning maastik.Meie tulemus polnud küll päris see mis lootsime ent tegelikult oli palju millega jäime väga rahule. Mis kõige tähtsam,me saime hakkama päris mitmes keerulises paigas ja tagantjärgi on jäänud ainult positiivsed elamused.Punkte kogunes 1180,millega olime 314 võistkonna hulgas 259-ndad.Arvestades meie ülipikka magamist täiesti meiepärane tulemus !!!
Edasine oli suurepärane nostalgiareis,millest Helis küll niiväga ei pidanud,aga isiklikult mulle meeldis väga.Suurepärased reisikaaslased,kaunis telgiplats Pihkva serval Velikaja jõe ääres taustaks võimas memoriaal Jäälahingule / Jäälahing 5.aprill 1242 / on see mis jääb pikalt meelde.Ja hommik sealsamas telgiplatsil loodetavasti jääb meelde kallile tütrekesele,kelle sünnipäeva seal tervitasime.Põllulilled,šokolaad ja laul mida Aivar automakist lasi - "igal lapsel on kord aastas sünnipäev" - väga kena ! Peale hommikutoimetusi,õnnitlusi ja väikest ujumist jäi veel pikk päev Pihkvas.Esmalt mereväe päeva tähistav kaatrite paraad jõel ning pidutsev rahvas,kelle patriotismis ei olnud midagi kahelda.Pihkva kremlis ja poes ostlemas ning kirsiks veel üks kogemus kohaliku toitlustusega.

Jääb vaid veel tänada suurepäraseid "reisikorraldajaid" Evat ja Aivarit toreda suvereisi eest!

 

 

 

 

Hiiumaal aklimatiseerumas

XDreami III ja öine etapp toimus Hiiumaal ja vaid nädal enne Rogaini MM-i Venemaal.Mulle,kui suurele unimütsile

selline asi just väga kerge ei ole,aga eks tulebki elada nüüd veidi öisemat eluviisi.Seega oli aklimatiseerumine täiesti ajakohane.Et igal aastal Saaremaale oleme proovinud jõuda oli plaan korraks sinnagi põigata ja kallite sugulastega paar toredat õhtut koos veeta.Kerge peatus Leisis,kus tradistiooniliselt lapsed seiklusrajal turnisid ja neljapäeva õhtuks olime kenasti kohal.Ilm oli juba mõned päevad tormine ja kõle olnud ning paremaks ei paistnud minema.Reedel ei olnud samuti mingi suvitusilm,randa ei jõudnudki ja äärepealt tundus,et meie pikaaegne komme veesõda pidada jääb sel korral olemata. Kuid nii,nagu see juba aastaid varemgi ei tea millest- ei tea kellest olime äkitselt ämbritega relvastatud ja lastel rõõmu palju.Nemad hüplesid küll ohutus kauguses ja lõpuks olingi vaid mina ja kallid õepojad,kelle vahel suur lahing toimus.Ei saaks just ütelda,et soe oleks olnud ,aga võitlus oli pikk ja tempokas.Vett ja muda ei kulunud küll 3 tonni nagu eelmisel suvel,aga pool basseini veest sai ära kasutatud.Lõppu tegime mõnusa viie miinuse,kus iga miinuse puhul võis saada samuti ämbritäie vett kaela.Paaril korral ei oodatud korvi äragi ja potentsiaalne ohver sai oma vee kätte enne tulemust.Väga super versioon viiekale - mõjub nii keskendumisele kui viskekiirusele ;). Laupäeval ca poole 8 paiku helsitas Taavi ja teavitas,et eelmisel päeval polnud praamid Saare ja Hiiu vahet käinud !!! No tore uudis,sõitsime varakult Triigisse,et jääks veel varuvariante,aga lõppes kõik õnnelikult ja olime praamiga teisel saarel juba enne lõunat.Kerge eine Käinas,ring Kassaris k.a. jalutuskäik Sääre tirbi otsa ja peagi olime Kärdlas rattaid seadmas.Saime pisut puhatagi,aga kohvi näiteks ei olnud kusagilt võtta.Ei olnud just kohvikusõbraliku linnaga tegu.22.20 läks teele HP-Sport team Plus /Helis,Siisi,Kadri/ ja meie /mina,Juula,Taavi/ startisime 22.40.Mõlemal puzzle-O ja kui neiud eelnevalt jooksuga minema panid,võtsime meie "rahulikult" aja maha,lõikasime ja kleepisime kuni kaart koos oli.Kuna igaüks pidi võtma 2 punkti teistest eraldi valisime teekonna nii,et mina turvasin Juula orienteerumist ja Taavi võttis kolmanda versiooni.Kui Juula 2 punkti käes ja mul veel ühte minna vaja oli näitasin talle suuna kätte ja läksine veel enda punkti tooma.Kohale jõudes 3-sse kogunemisel teda aga veel ei olnud .... läksin juba otsima,kuid õnneks oli ta juba vaikselt meid oodanud ilma hõikumata.Edasi rattaralli ehk odomeetri järgi muudkui mõõda ja pööra.See on iseenesest ebameeldiv päevalgi,seda enam öösel.Startisime kiirelt ja seega ei pannud tähele,et rajameister oli päris mitu vimkat sisse pannud.Mitu kaardifragmenti olid sarnased ja oleksime saanud tühisõitu vältida.Aga mis seal ikka kui pea ei jaga jagavad jalad.          Valikorienteerumises jalgsi pidime võtma 4 KP-d 5-st ja tegime taas veidi paha valiku.Lõppu jäi üks mõttetu edasi-tagasi jooks,aga ei hullu.Metsad olid täis inimesi,kes isegi adumata kus nad asuvad ajasid taga KP-sid.Tuled sähvisid kõikjal ja nii otsisime 92-st punkti tükk aega.Juhul kui kõik on ühe punkti jahil on paha variant,et kui üks leiab saavad kõik selle leitud,mõistlik oleks aga korraks aega võtta ning keskenduda kaardile.Ühe punktiga läks sel juhul hästi,teise punktiga saigi aga karjainstinkt meist paremini hakkama.Ratta joon-O 9,7 km läks väga hästi,oli vaid arusaamatu,et keegi isegi meist mööda ei sõida ?! Pilkases pimeduses tuli sama joont pidi vastu meie Plus tiim.Hea oli näha,et lambid veel töötasid neil,arusaamatu oli,miks nad nii kaugel ja kaua metsas on.Suuresadama juures vanas sõjaväeosas oli tarvis leida erinevatest hoonetest jooned,mille lõikepunktides meile vajalikud punktid asuvad.Mõõdetud,leitud asusime teele väikesele saarele Sääre nina lähedal.Natuke vara läksime merre ja kulgesime läbi ülepõlve vee saarele raisates veidi enam jõudu kui kallast mööda.Samas oli see mõnus ja värskendav veeprotseduur.Ratastega kanuupunkti sõites tulid konkurendid veidi liiga vara meile vastu.Sel sai olla vaid üks põhjus - esmakordselt Xdreami ajaloos jäeti kanuuetapp ära. Meri oli küll hetkel vaikne,aga lubati uut tormituult ning korraldajad ei võtnud liigset riski ja asendasid kanuu jooksuga. Meile sobib kanuu küll alati paremini,kui jooks,aga mis parata vähemalt sai "õhtule" varem.Väike puzzle ülesanne ja tagasitee rattal,Taavi viskas tornist palli väravasse ning ajaga 7 h 33,09 olime finišis.Emotsioonid polnud võib-olla just erakordsed,aga rõõm tehtust oli siiski olemas.Koht hetkel 84-s 131-st on ühisstardi puhul päris hea meie puhul.Tüdrukud olid oma C-rajal lubatud 3 tunni asemel 6 h 06,51 !!! aga see tähendas vaid 20 sekundilist kaotust meeste tiimile,seega said nad väga tubli II-koha 13-st startinust.Nende emotsioone jagus küllaga,sest rajameister oli neid metsas hoidnud pea sama kaua kui B-rajalisi.Tüdrukud loomulikult väga rahul ja nii ka meie.Homsest oleme teel juba Venemaale Helise ja Tutivapsiga nii et ei mingit internetti.

Iisaku ja suurepärane Alajõgi

Neljapäeval saabus laagrist Heleri,kellele oli esimene kord treeninglaagris käia.Emotsioonid olid head ja kui igatsusest vanemate järgi võitu sai siis oli 4 päeva lõbusalt läinud.Hooaja lõpuvõistlusel oli ta väga tubli - kaugushüppes 2,10 ja 2,00; 30 m 7,57 ; 150 m 39,95; vaid palliviskes vedas tehnika alt :) .Nädalalõpp möödus toimekalt.Reede peale tööd väga meeldiv üritus - nurgakivi sai Tondiraba Sulgpallihall,esimene omataoline (peale veneaegset Punase tn halli).Edu ja jõudu Alole ja Kristole,et neid noori ja tugevaid sulgpallureid ikka rohkem oleks seal treenimas! Kiiruga maale,sest kes teine selle heina ära niidab,mis aina kasvada tahab.Laupäeva hommikul Helena Tallinnasse ja swingtantsuvõistlus Lindy Hopi Lapsed , grupiga saadi kena II-koht.Pühapäeva varahommik asusime aga juba Iisakul XDreami stardis.Kuna tegu oli eraldistardiga jäi meie start mugavalt 12.30-ks ning tüdrukud HP-Sport team Plus /Helis,Siisi,Kadri/ alles tund hiljem.Kohe esimese ülesandena kirvevise,tundub nii lihtne ja samas ei tea kunagi ... esimese kolme viskega "ootasime viisakalt" Juula tabamust ja seejärel suutsime ka meie pakku tabada.Võtsime rattad ja seiklus võis alata.Kiirustasime veidi ja sõitsime 3-nda KP teeotsast pisut mööda,kuid etteruttavalt võib öelda,et see oli vist ainus eksimus.4 KP oli tore lisaülesanne,kus tuli leida teatud maa-ala pindala.Jagasime mõõdetava ala kolmeks ristkülikuks,sammusime mõõdud paika,arvutused a la 3*270 + 140*140 + 70*100 ning veelkord kinnitust leides valisime oma punkti mis kõige täpsemalt vastas meie summale /27410m`/ 30671m`.Nõnda väike viga nii suure maa peale sammudega lugedes polegi nii paha ?! Meie leitud punkt osutus hiljem ka õigeks nii et tasus vaeva ära,see mõõtmine.Punktid 6-7 ja siin selgus,et ees ootab pikem päikesevõtmine.Alajõgi oli kitsas ja rohkete takistustega ning kanuusid toodi aina juurde.Pisut oli korraldajate planeeringuid sassi ajanud veetaseme langus,mis tegi jõe vägagi huvitavaks.Jõudsime seal plaanida ja veelkord plaanida.Rattad pidi keegi viima järgmisse punkti ning samas pidi keegi

minema kanuuga.Tahtsin minna üksi kanuuga edasi,et teised saaks rattad ära sõita,kuid pika kaalumise peale jäime siiski otsusele,et lähen koos Juula ja ühe rattaga kanuus.Praegu olukorda hinnates oleks esimene variant - üksi kanuus - olnud parim valik.Etapp kanuus oli küll väga pikk ja takistusterohke.Pidevalt tuli ületada,tõmmata,trügida ja aina kanuust vette ronida.Siiski võib öelda,et Taavil jäi põnevaim/lõbusaim lõik sel etapil saamata.Tuju rikkus pisut leidmata esimene KP,aga hiljem tühistati see punkt,sest ta ei olnud enam õiges kohas ja õigel kujul.Punkt peale kanuud,nr 13 jättis valiku kas suur ring mööda teid rattaga või otsem kahtlase väärtusega radu mööda.Valisime selle kahtlasema ,saime küll rohkem pingutada ning läbida jõge,kuid tundub et mõlemad valikud olid enam-vähem samaväärsed.Peale ühte valgelt kaardilt leitavat punkti oli Retro. 1966 aasta kaardil oli 6 KP-d,mis asimuudi ja kõrgusjoonte järgi end kätte andsid.Lõpp oli ligidal.Rasket kruusateed sõita rattaga stardialasse, leida fotode ja juhiste järgi tee kiriku ning vaatetornini.Loomulikult ronida 28 meetrise torni tippu võtta KP ja kiirustada finiši suunas.Stardist oli möödunud 6 h 34 minutit millest hiljem lahutati puhkepaus 70 minutit kanuu ootust.Väga mõnus etapp oli,aga mitte mingit aimu oma saavutatu üle ei omanud,stardinumbrid olid segi paisatud ja ooteminutid arvestamata.Tüdrukud olid oma ülesande ka sooritanud väga tublilt ja kuna tulemusi oodata ei olnud asusime koduteele.Hetke tulemustes oleme väga kenal HP-Sport team 57.kohal 151 vk hulgast ajaga 5,24:47 ;Sega 19.koht.HP-Sport team Plus C-rajal suurepärane III-koht (17-st) ja parim naiskond.Aega kulus 2:00,33.Tublid! Kuna meil ei tekkinud jooksurajal probleeme tuleb kiitust avaldada ,aga tundub,et keegi ei pea meie motost ; "trenni me ometi ei tee" kinni ?!